Magus jook ei sobi igapäevaseks tarbimiseks

Lisatud suhkrutega mahla- ja karastusjookide igapäevane tarbimine võib kaasa tuua veresuhkrutaseme liigsest kõikumisest tingitud terviseprobleeme ning rikkuda söögiisu. Iseäranis ohtlikud on 0-kalorsusega ning ilma suhkruta dieetjoogid, milles peitub aineid, mille täpset mõju tervisele ei oska keegi hinnata.


Eesti toitumis- ja liikumissoovituste järgi ei tohiks lisatud suhkrute kogus olla suurem kui 10 protsenti päevasest energiast, kuid soovituslik on hoida see isegi alla viie protsendi. Selles piiris suhkrute tarbimine ei tohiks tervisele ohtlikult mõjuda. Kui tarbida igapäevaselt rohkem, võib see olla tervisele küllaltki kahjulik. Põhiline kahju seisneb veresuhkrutaseme liigses kõikumises, mis võib kaasa tuua rasvumist ja erinevaid terviseprobleeme nagu näiteks II tüübi diabeet, südame-veresoonkonna haigused, immuunsüsteemi nõrgenemine, allergiate ägenemine ning liigese ja luude probleemid.

Lisatud suhkrute tarbimine sõltub suuresti ka vanusest ning tavaliselt tõuseb see vanuse kasvades. Kuni seitsmeaastaste päevane soovitatav maksimaalne lisatud suhkrute tarbimine on 20g, koolilastel kuni 30g ning ülikooliealistel ning täiskasvanutel kuni 50g. Siiski tasuks tarbimist hoida vähemalt poole väiksemana iga vanusegrupi maksimaalsest kogusest, et tagada hea tervis ning vältida võimalikke terviseriske.

Tarbitakse soovituslikust enam

2013.–2014. aastal läbiviidud Tervise Arengu Instituudi uuringust selgub, et keskmiselt tarbitakse Eestis 4,8 portsjonit mahlajooki ja nektarit ning 4,2 portsjonit karastusjooke ja maitsevett nädalas. See on murettekitav, kuna kõikides jookides on lisatud suhkruid ning tarbimiskogus ületab soovituslikku kogust. Mahlajooke ja nektarit võiks tarbida harva, kuni klaas nädalas. Karastusjooke veel harvem, kuna nendes võib suhkrusisaldus olla väga kõrge, isegi 10g/100g joogi kohta.

Mahlajookide tarbimine on suur eelkõige seetõttu, et mahlajooke peetakse tihtilugu tervislikuks valikuks ning vahet ei tehta värskel mahlal, töödeldud mahlal, nektaril ja mahlajoogil.

Mahl ei ole terviktoit ehk toit, mis eksisteerib looduses. Terviktoit on ikkagi puu- ja köögivili, mida saab puu otsast või peenralt võtta ning süüa-juua, kõik muu on juba töödeldud ja seal ei ole enam paljusid toiduaines algsel kujul sisaldunud toitaineid. Enamasti on tegemist teadmatusega, et mahlasid on erineva kvaliteediga, ning kõik need ei sobi kindlasti igapäevatoiduks. Alla 3-aastased ei tohiks suhkrustatud jooke üldse tarbida, 4–6aastased kuni 200ml nädalas, 7–14aastased kuni 400ml nädalas ning ülejäänud mitte üle 500ml nädalas.

Tähelepanu lastel

Kui väikelastele anda varakult suurtes kogustes magusaid jooke, siis saab rikutud lapse söögiisu ning ta võib keelduda suuremast osast toitudest, teades, et saab magusat jooki. Samuti saavad kahjustada hambad, oht ülekaalulisuse tekkele ning erinevate terviseprobleemide risk suureneb, samuti vastuvõtlikkus haigustele ja viirustele. Kui lapsele anda mahla, siis kõige parem on värskelt pressitud mahl, kuid seda siiski anda vaid pool klaasi kuni klaas päevas, mitte rohkem.

Kooliealiste laste puhul on tarbimise põhjuseks peamiselt mugavuskäitumine. Magusat jooki on lihtne tarbida ja see tõstab veresuhkrut ehk tekitab tunde, et kõht on täis. See-eest teismeliste ja ülikooliealiste puhul on peamiseks tarbimispõhjuseks nii-öelda noorte seas tekkinud kultuur, kus limonaadipudel peab pidevalt näpuvahel olema, et sealt kogu päeva vältel lonksata.

Tervislikud alternatiivid

Suhkrustatud jookidele on parimaks alternatiiviks vesi. Vett võib ise maitsestada, lisades sellele näiteks kõige traditsioonilisemat sidrunit, aga samuti saab huvitava maitse laimiviilude ja mündiokstega, sidrunmelissi lehtedega, kõikide tsitruselistega ning marjadega. Vaid ise vett maitsestades saad veenduda, et sellesse ei ole lisatud muid aineid, mis võivad teha joogi küll maitsvaks, kuid on tervisele siiski kahjulikud.

Kõige ebasoovitavam on tarbida nii-öelda dieetjooke. Kui reklaamitakse suhkruvaba ja kalorivaba toodet, siis on seal tõenäoliselt aineid, mille täpset mõju organismile keegi aimatagi veel ei oska. Eriti ohtlikud on sellised kehavõõrad sünteetilised magus- ja muud lisaained kasvavale organismile ehk lastele ja noortele.

REELIKA ÕIGEMEEL, toitumisnõustaja

blog comments powered by Disqus