Palamuse Gümnaasiumis on viimased poolteist aastat piltlikult öeldes magusat elu elatud: märkimisväärne osa kooli õpilastest ja õpetajatest on olnud kaastegevad viie riigi koolide ühisprojektis “Suhkurpeet”, mida rahastab Euroopa Liit haridusprogrammi Comenius raames. Projekti lõppkohtumine leidis aset möödunud nädalal Palamusel.
22 külalist, keda Palamuse koolil esmaspäeva õhtust reede hommikuni võõrustada tuli, esindasid nelja partnerkooli — Rootsimaal Järfällas tegutsevat HTS Gymnasiet’i, Poolamaal Lodzis tegutsevat Zespol Szkol’i, Belgias Aarschotis tegutsevat Sancta Maria Instituut’i ja Hispaanias Badajosis tegutsevat Institutio Ensenanza Secundaria’t. Et sama programmi raames olid juba toimunud kokkusaamised Hispaanias, Rootsis, Poolas ja Belgias, olid paljud asjaosalised omavahel nägupidi tuttavad.
Kõige töisemaks päevaks kujunes möödunud teisipäev: hommikul tutvuti Palamuse Gümnaasiumi ja kihelkonnakoolimuuseumiga, lõunast aga kuulati ettekandeid. Võõrustajad ehk Palamuse Gümnaasiumi õpilased valgustasid projektipartnereid suhkrukaubanduse küsimustes: nad olid uurinud nimelt suhkru hindu erinevates Euroopa riikides, aga tutvunud ka õiglase kaubanduse põhimõtetega.
“Suhkruhindu võrdlesime Maalehes ja Postimehes suurlinnade kohta ära toodud hinnatabelite alusel ning leidsime riigiti üsna suuri erinevusi: vahe madalaima ja kõrgeima kilohinna vahel ulatus viie kroonini,” ütles Palamuse Gümnaasiumi XI klassi õpilane Marta Pedak. “Teada saime muudki huvitavat ja kasulikku. Kui nüüd ise suhkrut tarvitan, siis kipub mul pähe tulema küsimus: ei tea, kas see, kes selle suhkru tooraine kasvatas, ikka sai oma töö eest väärilise tasu? Arengumaade suhkrurookasvatajate puhul pole see paraku alati sugugi nii.”
Veel kogusid Palamuse õpilased kohalikke keediseretsepte ning pakkusid külalistele maitsta valmis keediseid ja erinevalt maitsestatud meesegusid. Projektikohtumiseks valmisid<span style=”mso-spacerun: yes”> ka mesilastest tegelastega animafilmid ja Eesti mesindustraditsioonidest kõnelev film. Põnevad olid külalistegi ettekanded. Belgia noored olid näiteks teinud huvitavaid laboratooriumikatseid, uurimaks seda, kui palju suhkrut üks või teine toiduaine sisaldab ning kuidas inimene toidust süsivesikuid omastab, rootslased olid aga uurinud alkoholitootmise ajalugu oma kodumaal. Pikemalt tutvustasid nad Flaggpunschi – traditsioonilist jooki, mis segatakse kokku suhkrust, veest ja Indiast pärit ürditõmmisest ehk arrakist. Olgu siinkohal selgituseks öeldud, et Rootsi partnerkoolis on üheks õppesuundadest restorani- ja hotellimajandus ning just selle suuna õpilased alkoholitootmise ajalugu uurisidki.
Elamusi ja kogemusi
„Meie õpilastelt eeldatakse ju tulevikus seda, et nad oskaksid oma klientidele alkoholi pakkuda nii, et nad endale sellega liiga ei teeks, seepärast tulevad põhjalikumad teadmised alkoholist neile kasuks,” ütles Rootsi partnerkooli õpetaja Gun Hoiwe. „Aga projektitegevuste käigus kasvasid muidugi ka meie õpilaste teadmised suhkrust kui niisugusest. Peale selle said nad projektipartneritel külas käies kogu eluks meelde jäävaid elamusi ning kogemusi, millest edaspidi palju kasu. Pole ju näiteks lihtne püsti tõusta ja publiku ees inglisekeelne ettekanne maha pidada.”
Suhkruteemalise projekti hindas viljakaks ja igapidi kasulikuks ka Belgia partnerkooli esindaja Wilma Geyskens.
„Meie õpilased viisid näiteks läbi kõiki partnerkoole hõlmanud küsitluse, milles uuriti, kui palju keegi suhkrut kasutab, kust seda ostab, kas suurest või väikesest poest; kui palju suhkur maksab, kui palju on ühel või teisel maal suhkrutehaseid jne,” ütles Wilma Geyskens. „Uurisime ka suhkru odavamalt tootmise võimalusi ning suhkrumandlite tegemise traditsiooni. Belgias on nimelt komme kinkida katsikulistele ja ristimispeo külalistele suhkrumandleid.
Ühised ettevõtmised liitsid nii meie enda kooli eri vanuses õpilasi kui ka partnerkoolide õpilasi ja õpetajaid. Mõnikord suhtlesime omavahel internetis poole ööni. Ja kui mu enda inglise keele oskus, eriti inglise keeles kirjutamise oskus paranes suurte sammudega, siis usun, et sedasama kogesid teisedki.”
Tegemist jätkus kõigile
Palamuse Gümnaasiumi poolt alustas suhkruprojekti vedamist kooli sotsiaalpedagoog Kristel Kivioja. Tema koolist lahkumise järel projekti juhtimise üle võtnud arvutiõpetaja Riina Tralla tõdes samuti, et projektitegevusi sai edukalt jagada eri vanuserühmade ja erinevate ainetundide vahel.
“Kõige väiksemad, esimese kuni viienda klassi õpilased joonistasid näiteks kõiki projektis osalevaid riike tutvustavad plakatid – selleks, et meie oma kooli õpilased teaksid, kellega me selle projekti raames suhtleme,” ütles Riina Tralla. „Suuremad õpilased said ajalootundides uurida suhkrutootmise ajalugu, majandustundides suhkrukaubanduse probleeme, kodundustundides katsetada magusate küpsetiste retsepte, arvuti- ja meediaõpetuse tundides teha multikaid ja filmi jne. Nii et projekti olid kaasatud peaaegu kõik õpetajad. Eriti suureks toeks on olnud aga inglise keele õpetajad Tiiu Lind ja Margit Menson ning huvijuht Evelyn Merusk.”
Projekti mõju koolielule ei lõpe aga sugugi koos projekti lõppemisega tänavuse aasta juunis (selleks ajaks peavad valmima projekti aruanded): alles jäävad ju nii oma koolis kogutud materjalid kui ka partnerkoolides tehtut tutvustavad CDd ja DVDd, mida saab õppetöös edaspidi edukalt kasutada.
Kolmapäeval ja neljapäeval viis Palamuse Gümnaasium oma kauged külalised Tallinna ja Tartuga tutvuma. Tallinnas külastati näiteks martsipanimuuseumi, Tartus aga Werneri kohvikut, kus sealne tootejuurutaja, Kuremaalt pärit Õie Pritson esitles pikkade traditsioonidega kohvikus valmistatavaid torte, kooke, küpsiseid ja trühvleid. Külalistele pakuti ka sportimisvõimalusi: käidi Kuremaal (sealses hostelis külalised ööbisidki) kelgutamas ja ujumas ning Tartu Lõunakeskuses uisutamas. Hispaanlastele oli meie lumine talvgi juba omaette elamus.
RIINA MÄGI
