MAIE NISU
Kuidas olete rahul maakonna senise arenguga?
Vaevalt et mõni Eesti maakondadest oma arenguga rahul on. Kuid vaadata siit Alatskivilt, Jõgevamaa piirilt, näen arenguks suuremat potentsiaali kui Põhja-Tartumaal. Traditsioonilise põllumajanduspiirkonnana kannab Jõgevamaa taasiseseisvumisaja valikute märke nagu kogu Eesti ? tööpuudus, millest ülejäänu tuleneb. Puudub põhjus rahuloluks, kuid seda olukorda on võimalik muuta! Jõgevamaal pole kunagi laiseldud ja see on esmatähtis.
Mis on Teie arvates Jõgevamaa suurem valupunkt? Kuidas võiks sellest üle saada?
Tööpuudus! Maakondade areng pole ühtlane, kuid peaks olema. Nõrgemate võimalusi tuleb oluliselt suurendada. See on riigi ülesanne ja peab toimima läbi omavalitsuste. Omavalitsuste ülesanne on traditsiooniline ? tekitada ettevõtlushuvi. Maavalitsuse ülesandeks oleks jälgida, et nad võimalikes arengutes üksteiselt tekki täielikult pealt ei tõmba. Maavanem peab nägema maakonda kui tervikut!
Maakonna piirid võivad Teie valitsemise ajal muutuda. Kas Jõgeva maakond jääb üldse alles?
Raske vastata. Kui selline küsimus riiklikul tasemel kerkib, on tõenäoline, et Jõgevamaal kui kolme maakonna äärealadest moodustatud maakonnal on vähe lootusi alles jääda. Probleemi tegelik võti on siiski kohaliku rahva käes.
Loodame, et riik on piisavalt arenenud ja erilisi jõuvõtteid maakondade kallal ei kasuta. Ometi peame tunnistama, et rahva vastuseisust hoolimata on paljud riigiasutused Jõgevamaalt lahkunud, inimesed lahkumas, otsitakse tasuvamat tööd kodust kaugemal.
Kui maavalitsuse alluvusest lahkuvad ka haridus- ja sotsiaaltöötajad, muutub maavalitsuse kui järelvalveorgani roll küsitavaks. Arengu tagamise loogiliseks jätkuks maakonna kadumisel võiks siis olla tugevate omavalitsuste loomine keskustega Põltsamaal, Jõgeval ja Mustvees.
Milline roll on maavanemal piirkonna arengus järgmise viie aasta jooksul?
Vaadates maavanema rolli muutumist ajas, siis on see pidevalt vähenenud ja raske on loota, et midagi muutub. Puudub toimiv regionaalpoliitika ja iga ministeerium kujundab oma äranägemisel maakondlikud struktuurid. See on maavanema töö seadustatud pool, kuid keegi ei keela tal olla maakonna arengu mootoriks, näidata üles isiklikku initsiatiivi ja algatust.
Mis on Teie hinnangul eelmise maavalitsuse suurim möödalaskmine?
Sellele küsimusele on mul küll kohatu vastata ja ma ka ei tea seda. Tuginedes Tartumaa kogemustele leian, et maakonna arengut mõjutab tihti erakondlik poliitika hoopis rohkem kui maavalitsus ja maavanem.
Kas Jõgevamaa vajab oma tehnoloogiaparke ehk tööstuskülasid? Mida need maakonna arengule annaksid?
See probleem niipea Jõgevamaad ei vaeva. On ju tegemist omalaadse ühistegevusega, mis kutsutakse ellu siis, kui eraettevõtete tegevus on nende väiksuse või mingi tehnoloogilise suutmatuse pärast pärsitud. Selliseid lahendusi peaksid sisaldama omavalitsuste arengukavad.
