AIVAR KOKK
Kuidas olete rahul maakonna senise arenguga?
Nii tööpuuduse kui ka keskmise palga poolest oleme Eestis tagantpoolt esimese kolme maakonna hulgas. Usun, et saame sellest üle infrastruktuuri muutmisega. Meie lähedal on 100 000 elanikuga Tartu linn. Kui parandada liikumisvõimalusi nii maanteel kui ka raudteel, tekiks paljudel praegu Tartus elavatel inimestel võimalus kolida Jõgevamaale, kus korterid on odavamad ning kommunaalkulud madalamad. Nii tooksime Jõgevamaale uusi inimesi, kelle hulgas kindlasti on ka ettevõtjaid. Läbi ettevõtluse tekivad maakonda uued töökohad.
Hea teedevõrguga peaksid olema ühendatud Mustvee, Jõgeva ja Põltsamaa, et nende ümber asuvad vallad saaksid paremini koostööd teha.
Kui seni on ehitatud võimlaid, siis edaspidi tuleks rohkem tähelepanu pöörata ka jalgrattateedele.
Maakonda sõites peaks nii sise- kui ka välisturistidel olema võimalik osta Põltsamaa veini, Peipsi kala, aiandus- ja põllumajandussaadusi alates Põltsamaa juustust ja lõpetades Weroli toiduõliga. Eesmärk peaks olema teha inimesele selgeks, et ta on Jõgevamaal. Kõigepealt tuleks korrastada viidamajandus, kõik peaks olema ühtse stiiliga. Jõgevamaal peaks olema rohkem hotelle, turismiettevõtjad peaksid suutma koostöös klientidele võimalikult palju huvitavat tegevust pakkuda.
Mis on Teie arvates Jõgevamaa suurem valupunkt? Kuidas sellest võiks üle saada?
Infrastruktuur on maakonna jaoks väga oluline. Teine tõsine probleem on inimeste tervis. Omavalitsused võiksid mõelda, kuidas hoida oma inimesi. Alustada tuleks kohalike inimeste tervisekontrollist. Liiga palju inimesi sureb haigustesse, mis avastatakse liiga hilja. Korralik tervisekontrolli süsteem välistaks selle. Kohalikud ettevõtjad ja omavalitsused suudaksid seda süsteemi üleval pidada.
Maakonna piirid võivad Teie valitsemise ajal muutuda. Kas Jõgeva maakond jääb üldse alles?
Usun, et Jõgeva maakond jääb alles. Ääremaa omavalitsused ühinevad Tartu ja võimalik, et ka Viljandi poole. Praegu on Jõgevamaal kolm arenevat linna: Mustvee, Jõgeva ja Põltsamaa. Nende arengust ja koostööst ümberkaudsete valdadega sõltub ka maakonna areng. Niikaua, kui on olemas maakond, ei lähe helgemad pead siit ära. Kui maakond likvideeritakse, saab uueks tõmbekeskuseks Tartu. Kel võimalik, hakkavad trügima Tartusse. See tähendaks Jõgevamaale katastroofi.
Milline roll on maavanemal piirkonna arengus järgmise viie aasta jooksul?
Kõik head ideed koostöös omavalitsus- ning kultuuri- ja spordijuhtidega ellu viia. Ühistööna peaks tunduvalt rohkem tooma Jõgevamaale kultuuri- ja spordiüritusi.
Mis on Teie hinnangul eelmise maavalitsuse suurim möödalaskmine?
Ei kommenteeri.
Kas Jõgevamaa vajab oma tehnoloogiaparke ehk tööstuskülasid? Mida need maakonna arengule annaksid?
Kindlasti vajab. Praegu tegelevad sellega aktiivselt nii Jõgeva kui ka Põltsamaa vald. Kui mõlemad suudavad tööstusküla idee ka ellu viia, on tulemus hea. Tööstuskülad annavad uusi töökohti, töökohad aga tähendavad kohalikele omavalitsustele makse. Maksud võimaldavad teha investeeringuid, mis on vajalikud selleks, et Jõgevamaal oleks hea elada.
Jõgevamaale on tulijaid. Tallinna suurettevõtjatega rääkides selgub, et nad soovivad tulla ka Kesk-Eestisse. Kesk-Eesti on Jõgevamaa.
Rootslased on teinud Talsedis imet, reklaamides seda piirkonda kui Rootsi keskpunkti. Oleme juba eelmise sajandi üheksakümnendate aastate keskpaigast rääkinud, et meil tuleks sama rakendada. Jõgevamaast peaks järgmise viie aasta jooksul saama konverentside ja nõupidamiste korraldamise paik.
