Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev tellis hiljuti Põltsamaa kunstiseltsilt oma kabinetti maali, mis kajastaks Eesti esimese rahvuslipu õmblemist Põltsamaal.
Maavanem lausus, et Jõgevamaal on ligemale 130 aastat tagasi aset leidnud selline Eesti riigi ja rahva jaoks äärmiselt oluline sündmus, millest tuleks tunduvalt rohkem rääkida ning millest peaks avalikkust oluliselt aktiivsemalt teavitama. Sellele on eriti oluline mõelda enne algavat 2014. aastat, mil möödub 130 aastat Eesti lipu sünnist.
Keskne kuju maalil Emilie Beermann
Viktor Svjatõševi sõnul on ta juurelnud selle üle, kuidas tema maavanemana saaks kaasa aidata Eesti lipu sünniloo kui meie rahva jaoks väga olulise teema teadvustamisele. Ta tuli mõttele, et tema kabineti seinal võiks olla seda olulist sündmust kajastav maal. Oluline on maavanema arvates seegi, et maali autor on pärit Põltsamaalt, kus valmis ka esimene lipp. Nii pöördus Viktor Svjatõšev Põltsamaa kunstiseltsi pART juhataja Ethel Hakkaja poole palvega, et kunstiseltsi liikmed idee teostaksid.
Veidi ettepanekut kaalunud, otsustas Ethel Hakkaja selle töö enda peale võtta.
Nüüdseks on vastav leping allkirjastatud ning maavanem loodab, et uue aasta alguses leiab taies tema kabinetis väärika koha. Kunstnik on esialgse visiooni juba välja pakkunud ning teemat on ühiselt arendatud.
Viktor Svjatõšev tunnistas, et tema ja Ethel Hakkaja nägemus tulevasest maalist täielikult kokku ei langenud. Maakonnajuhi sõnul peaks taies kajastama ikkagi lipu õmblemise protsessi ja suuremat tähelepanu võiks seal pöörata lipu õmblejale Emilie Beermannile. Samas on Emilie Beermannist olemas vaid üks korralik foto.
Sündmuspaik väga oluline
Svjatõšev nentis, et maalil pole kõige tähtsam, et lipu õmblemisega tegelnud ära tuntaks, vaid oluline on ikkagi lipu loomise protsess. Maavanema sõnul on väga paljud teadlikud sellest, et esimene rahvuslipp õnnistati 1884. aasta 4. juunil Otepää pastoraadi saalis, kuid küllalt vähe teatakse, et see just Põltsamaal valmis õmmeldi.
Viktor Svjatõšev tõdes mõni aasta tagasi Eesti lipu muuseumi külastades, et seal polnud õigesti ära märgitud ka koht Vaimastvere kandis, kus esimene rahvuslipp pika okupatsiooniaja peidus oli. Muuseumis kogetu on maavanema sõnul tõend selle kohta, et Eesti esimese rahvuslipu sünnilugu ning hilisem saatus vajavad hoopis põhjalikumat käsitlemist.
Maavanema arvates saab lipu õmblemise teemat silmas pidades alati midagi rohkem ja paremini teha. Vähemalt selle hetkeni, kui kogu Eestis teatakse, et esimene rahvuslipp õmmeldi valmis Põltsamaal. Eriti oluline on selle ajaloolise sündmuse teadvustamine 2014. aastal.
i
TOOMAS REINPÕLD
