Värskele maakonna vapimärgi omanikule Vaike Lapile oleme suuresti tänu võlgu maakonna praeguse külastatavaima turismiobjekti, Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi käivitamise eest.

„Kui Palamusele muuseumi poleks tehtud, siis oleks see praegu võib-olla üks üsna vaikne koht,” arvas Vaike ise. „Ja mul on väga hea meel, et muuseumiks sai kogu kihelkonnakooli hoone, mitte näiteks vaid üks toakene sellest.”

Suud pruukida ja kingataldu kulutada tuli muuseumi loomise ajal muidugi rohkesti. Eriti eredalt mäletab Vaike muuseumi vana mööbli ja esemetega sisustamiseks ette võetud retki Eesti eri piirkondadesse.

„Need olid väga põnevad retked, mis õpetasid tundma erinevaid inimesi ja nende elukorraldust. Ka tähtsate ametnike uksi tuli palju kulutada,” ütles Vaike Lapp ja lisas, et olnuks muuseumi rajamine lihtne, siis ei pakukski see võib-olla sellist elamust nagu praegune valu ja vaevaga rajatu.

Mitmetahuline linn

Saanuks Jõgevamaa Kuldristiga autasustatud Airi Rütter 1973. aastal siiakanti tulles töökohta valida, oleks temagi elutöö võinud tehtud saada Palamusel. Paraku polnud siis seal vaba kultuuritöötaja kohta ja nii läks ta Laiusele, kust peatselt Jõgevale jõudis.

“Jõgeva on kultuuriliselt mitmetahuline linn: siin on palju mujalt tulnud inimesi ning sisserännanud on siia nii mõndagi huvitavat kaasa toonud,” ütles Airi Rütter. “Eriti hea meel on mul aga selle üle, et Jõgeva kultuurikeskus on alles ja väljanägemiselt nii kena, nagu see praegu on.”

Samuti Jõgevamaa Kuldristi pälvinud Mai Treial tõdes, et Jõgevamaa on viimasel ajal teinud läbi toreda arengu ning avaldas heameelt, et tal on õnnestunud sellele omalt poolt Riigikogu liikmena kaasa aidata.

“Olen püüdnud järgida põhimõtet, et iga piirkond mingil viisil toetust saaks,” ütles Mai Treial.

Kolmas maakonna kuldristi kavaler Mati Kepp on Jõgevamaale oma jälgi jätnud ka Riigikogu liikmena, praegu peab ta aga Mustvee linnapea ametit. Lihtne see pole, sest linna poliitikaelu kipuvad — eriti valimiste eel — liialt mõjutama emotsioonid ning linna majanduslik seis on üsna kitsas. Sellele vaatamata usub linnapea, et Mustvee kultuurikeskus saab peatselt renoveeritud ning algab ka uue sadama ehitamine.

“Uus sadam on Mustvee jaoks võtmeküsimus,” ütles Mati Kepp. “Kuigi selle valmimine ei tähenda seda, et siia kohemaid tohutud turistide hordid saabuvad, annab see linnale pikemas plaanis uue hingamise.”

Kurvis gaasi

Veidi teises plaanis on Mustveele uue hingamise andnud möödunud aastal valminud Betaania koguduse palvela, mille nii kogudus ise kui ka linnarahvas kiiresti omaks võttis.

“Meil on rõõm oma majas näha paljusid selliseid inimesi, kes varem kirikuga seotud pole olnud ning ansambli Robirohi kontserdi ajal pidime kõigi kuulata tahtjate ära mahutamiseks lisatoole otsima,” ütles Paul Gill. “Inimesed tulevad meie majja meeleldi, sest meil on ilusad soojad ruumid. Samas on hoone ülalpidamine tänu selle optimaalsele suurusele ja heale soojapidavusele meile jõukohane.”

Peale teenetemärkide jagati maavanema vastuvõtul Kalevipoja mõõtu mõõku. Nende omanikeks said maakonna mulluse aasta tegija ja aasta teo konkursi paremad. Jõgevamaa Heaks Ettevõtteks tunnistatud ASi Werol Tehased juhatuse liige ja omanik Rein Kilk kinnitas, et toiduõli tootval tehasel läheb praegusele majandussurutisele vaatamata hästi ning firmas tehakse kõik selleks, et tulevikus veel paremini minema hakkaks.

“Pidurdada tuleb enne kurvi, kurvi sisenedes tuleb aga gaasi anda,” ütles Rein Kilk, mõeldes gaasiandmise all kavandatavat investeeringut uutesse õlipressidesse. Viimased on vajalikud selleks, et Werol suudaks ära töödelda kogu Eesti põllumeeste aastase rapsiseemnetoodangu ning et tootmistsükli kaks poolt — pressimis- ja rafineerimispool mahult tasakaalu saaksid.

“Olen kindel, et häid uudiseid tuleb Painkülast ka järgmistel aastatel,” ütles Rein Kilk. 

Jõgevamaa teenetemärkide saajad 2009

Jõgevamaa Vapimärk:

Vaike Lapp, kultuurielu edendaja.

Jõgevamaa Kuldrist:

Endel Kiisk, ettevõtluse ja kohaliku elu edendaja;

Airi Rütter, kultuurielu edendaja, Jõgeva kultuurikeskuse juhataja;

Mai Treial, poliitik;

Ants Orgulas, kauaaegne omavalitsus- ja omavalitsusliidu juht;

Mati Kepp, omavalitsusjuht ja poliitik;

Toomas Vahur, ettevõtluse edendaja, Jõgeva Majandusühistu juhatuse esimees;

Kuno Männik, Lõuna Teedekeskuse juhataja;

Ari Aberg, Jõgeva maakonna ja Järvenpää linna suhete hoidja.

Jõgevamaa Hõberist:

Lembit Paal, maaelu edendaja, ASi Pajusi ABF juhataja;

Paul Gill, Mustvee Betaania koguduse pastor;

Andres Vään, ettevõtluse edendaja, Põltsamaa Ettevõtjate Liidu eestvedaja;

Ene Ilves, keskkonna hoidja ja kalakasvatuse edendaja;

Ilja Bõstrov, ettevõtluse edendaja;

Mati Kivi, maaelu edendaja, OÜ Õnne Piimakarjatalu juhataja;

Anti Orav, ettevõtluse edendaja, ASi Põltsamaa Felix tegevjuht;

Juhan Reimann, ajaloo hoidja;

Villu Ojassalu, spordielu edendaja;

Igor Ellisson, turismiedendaja;

Ilmar Tupits, keskkonna hoidja, Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja. 

Aasta Tegija ja Aasta Teo 2008 konkursi parimad:

Jõgevamaa Hea Ettevõte — AS Werol Tehased;

Jõgevamaa Hea Põllumajandusettevõte — Laiuse Põllumajanduse Osaühing;

Jõgevamaa Hea Investor — Jõgeva Majandusühistu;

Jõgevamaa Hea Turismitegija — Jõgeva vald;

Jõgevamaa Aasta Tegu — Jõgeva-Põltsamaa gaasitorustiku rajamine;

Jõgevamaa Aasta Teo konkursi eripreemia — MTÜ Pajusi Valla Abikeskus.

RIINA MÄGI