Tervitussõnad ütleb maavanem Aivar Kokk. Laulavad Jõgeva Gümnaasiumi segakoor ja neidudekoor Maret Oja dirigeerimisel ning Jõgeva Ühisgümnaasiumi segakoor, mida juhatab Karin Luik. Mängib Jõgeva Muusikakooli rahvapilliansambel Eha Niglase taktikepi all.
Üleeile püsti pandud ja kaunistatud sümboolse ilmapuu kujunduses domineerib
roheline, mis on Jõgevamaa lipuvärv. Ilmapuu kaunistasid Jõgeva Kunstikooli õpetajad.
Jõgevamaalt osaleb Tallinnas 29. juunist 1. juulini peetaval X Noorte Laulu- ja Tantsupeol kolmsada tantsijat ja võimlejat, samuti kuni pool tuhat lauljat ning puhk-, keel- ja rahvapillimängijat. Juba tuleval nädalal, 2. juunil kogunevad 1600 Jõgevamaa lauljat, tantsijat ja pillimängijat, enamik neist koolinoored, Põltsamaa lauluväljakule maakondlikule laulu- ja tantsupeole ?Üksteist peab hoidma?.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse kodulehelt saab lugeda, et tänavuse noorte laulu- ja tantsupeo sümbol ilmapuu on iidne ja üleilmalise levikuga mütopoeetiline kujund, mis on olnud käibel enamikus vanades kõrgkultuurides nii Ameerikas, Lähis- ja Kaug-Idas kui ka loodusrahvaste muinasusundeis, mõnedes tänaseni. Esindatud on erinevad puuliigid, Põhjala metsavööndi rahvad on kasutanud kuuske.
Ilmapuu kasvab maailma keskel. Juurte all ja vahel paikneb esivanemate asuala, võras asuvad taevased jumalad ja olevused, tüvepidi kulgeb inimese elutee. Eesti kultuuri kontekstis ühendab ilmapuu taeva, maa ja allilma, samas ka ürgelemendid: õhu, vee, maa ja tule.
Ilmapuid soovitas maakonnakeskustesse püstitada laulu- ja tantsupeo sihtasutus. Jõgeva maavalitsus võttis sellest mõttest ka kinni. Sihtasutuse soovitus oli, et ilmapuu meenutaks püstkoda, rajatise kunstilise kujundamise osas jäeti kohapealsetele tegijatele vabad käed. Kui kauaks ilmapuu kesklinna kaunistama jääb, pole praegu veel teada. Kohe pärast noorte laulu- ja tantsupidu seda igatahes veel maha ei võeta.
ANDRES LOORAND,
Jõgeva maavalitsuse pressiesindaja
