Maavalitsus tõstab taas päevakorda Jõgevale raudtee ületamiseks mõeldud viadukti rajamise, sest jalakäijate ületuskoht tuleb turvalisemaks muuta.
Maavanem Viktor Svjatõšev tunnistas, et reedene lastega juhtunud õnneliku lõpuga õnnetus sundis viaduktiteema taas päevakorda võtma. Tema kinnitusel ei päästa olukorda küll ainult viadukt, sest Jõgeval käiakse lisaks kahele ametlikule ülekäigurajale üle raudtee veel paljudest kohtadest. “Inimesed peavad ikka eelkõige ise tähelepanelikud olema,” tõdes maavanem.
Reedel lipsasid kaks poissi, kes sõitsid ühel jalgrattal, Jõgeval raudteed ületades liikuva rongi eest vaid paari meetri kauguselt läbi. Rongist saadi küll mööda, kuid poisid kukkusid rattaga ning üks neist vajas arstiabi.
Turvalisuse huvides vajalik barjäär
Ronge on taas hakanud rohkem sõitma ning nende kiirus on kasvanud. Inimeste ohutust saab tagada ainult siis, kui Jõgeva linnas oleks enne ja pärast viadukti poole kilomeetri ulatuses raudtee ääres korralik barjäär, millest niisama lihtsalt üle ronida ei õnnestuks. See tähendaks aga igalt poolt üle raudtee kõndima harjunud inimestele pikka ringi.
Jõgeval esmaspäeval maavanema Viktor Svjatõševi ja linnapea Kalmer Lainiga kohtunud Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalev Lillo kinnitas samuti, et raudteega seotud ohtudesse tuleb tõsiselt suhtuda.
Maavanem Svjatõševi kinnitusel on raudtee ületamine Jõgeval olnud eluohtlik aastakümneid. 2004. aasta sügisel andis uue ületuskoha rajamiseks allkirja üle 1400 Jõgeva linna ja maakonna elaniku. Eskiislahendus valmis 2005. aasta suvel. Et Eesti Raudtee siis rahastamisest huvitatud polnud ja linnal üksi nii palju raha ei jätkunud, jäi projekt seisma.
Investeeringukavadelt tuleks tolm pühkida
i
Paar aastat hiljem oli Eesti Raudtee investeeringute kavas Jõgeva raudteejaama jalakäijate ülekäigukoha ümberehituseks ette nähtud 15 miljonit krooni. Neli aastat tagasi, kaubaveomahu drastilise languse järel, jättis raudtee-ettevõte aga Jõgeva raudteeületuskoha investeeringute seast välja ja lõi selle asemele võimaluse peatuda kaubarongidel raudteeületuskohta takistamata.
“See pole siiski piisav lahendus, raudteeliiklus muutub taas elavamaks ja rongid kiiremaks,” sõnas linnapea, juhtides tähelepanu vajadusele kunagistelt investeeringukavadelt tolm pühkida.
Kalev Lillo soovitas Jõgeva maakonna- ja linnajuhtidel käia vaatamas Tamsalus hiljuti avatud raudteetunnelit, Eesti Raudteega uusi kontakte otsida ning kinnitas, et soovib Jõgeva inimeste murede lahendamisele Riigikogu majanduskomisjoni liikmena kaasa aidata.
i
HELVE LAASIK
