Keskkonnainspektsioon on teinud ettepaneku metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõudeid käsitleva regulatsiooni muutmiseks ning selle kohaselt võib kulupõletamine olla alates järgmisest aastat täiesti keelatud. 5. septembril toimunud Päästeameti ja Keskkonnainspektsiooni juhtide ühisel nõupidamisel analüüsiti koostööd kevadel ja suvel aset leidnud metsa- ja maatikupõlengutel ning arutati, kuidas tõhustada loodustulekahjude ennetamist.
Keskkonnainspektsioon on algatanud keskkonnaministri määruse muutmise
eelnõu, mis sätestab tuleohutusnõuded metsa ja muu taimestikuga kaetud
aladel ning millel kehtiva redaktsiooni kohaselt võib kulu põletada kevadel kahe nädala vältel pärast lume sulamist. Muudatusettepaneku kohaselt kaob võimalus kevadel kulu põletada. Seetõttu tuleb maaomanikel üha enam mõelda oma maavalduste korrastamisele sügisel.
Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Tarvo Roose sõnul looks
uus regulatsioon olukorra, kus avalikkusele on võimalik anda üks ja
selge sõnum: kulu põletamine on keelatud. “Praktika on näidanud, et
praegune olukord, kus kulu põletamine on lubatud kahe nädala vältel
pärast lume sulamist, annab inimestele võimaluse seda üsna meelevaldselt interpreteerida ning kulu põletada ka siis, kui tuleohtlik periood looduses juba alanud on,” tõdes Roose.
Vältimaks kulupõlengutest tekkivat keskkonnakahju ja ohtu inimeste varale, kutsuvad Päästeamet ja Keskkonnainspektsioon maaomanikke üles
korrastama oma maavaldused juba sügisel. “September on suurepärane aeg, et suve jooksul kasvanud rohi oma maavaldustel ja majaümbrustes ära
niita,” märkis Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu. “Kuidagi
ei tahaks tänavuse aasta kordumist, mil rekordarv metsa- ja maastikupõlenguid tõid kaasa enneolematult palju inimohvreid ja suuri
varakahjusid. Neli hukkunut ja 76 hävinud hoonet on lubamatult palju,”
lisas Tammsalu.
Tarvo Roose hinnangul peaks avalikkus hakkama mõistma, et inimese enda
ja tema vara kõrval pole vähetähtsad ka keskkonnakahjud, mida põhjustavad kümnete ja sadade hektarite kaupa põlevad rohumaad ja metsad.
Selle aasta esimene kulutuli registreeriti 4. aprillil ning kuni mai lõpuni registreeriti kokku 4774 metsa- ja maastikupõlengut. Kulutule tagajärjel hukkus 4 inimest ning hävis 76 hoonet. Tänaseks on metsa- ja maastikupõlenguid registreeritud 6533.
Päästeamet,
Keskkonnainspektsioon
