Belglase André Goemaere hinnangul on maastikudisaineri loomingus tähtsal kohal kooskõla loodusega, samuti ka ümbritseva keskkonna mõju: missugune on maja ja piirkond, maastik ja pinnas. Disainerile on kohavaim tähtsam kui kliendi soovid. Tasakaalu leidmine on keeruline ülesanne, sest lõpuks peab omanik aias ka oma unistuse täitumist nägema.
30. jaanuaril kogunesid maastikuarhitektid üle Eesti Luua metsanduskooli. Huvilistel oli hea võimalus ammutada ideid Euroopa tunnustatud maastikuarhitekti, belglase André Goemaere loengust “Disainiprotsess maastikuehituses”.
Disainiprotsess maastikuehituses ei ole pelgalt arhitekti lennukate ideede elluviimine, vaid aega nõudev kulg uurivast vestlusest kliendiga kuni valmis aiani. André Goemaere sõnul on iga eduka disaini taga sobivus kliendiga. Selleks ongi alguses hea läbi viia põhjalik vestlus, et välja selgitada kliendi eelistuste ja oma ideede kokkusobivus. Ta lisab, et kindlasti tuleb olla aus. Kui kliendiga klappi ei ole, et tasu tööga jätkata.
André Goemaere hinnangul võib vestlus kesta kolm-neli tundi. Ta rääkis, et jagab võimalikud kliendid sarnaselt oma saksa kolleegi Peter Bergiga kolme kategooriasse. A-klient on esikohal, tema on kõige tähtsam. B-klient peab veidike ootama, aga saab lõpuks soovitud projekti. C-kliendile tuleb aga öelda, et sul pole aega ja tal tuleb lõputult oodata.
Koostöö kliendiga
André Goemaere ei jaganud osalistele suurepärase aia salaretsepti. See koosneb mitmest komponendist. Valminud aias peavad kajastuma kliendi enda soovid ja disaineri ideed, muidu ei ole kliendil disainerit vaja.
Aia disainimise sujuva protsessi üks osa on raha. “Eelarvet tuleb teada kohe alguses, isegi siis, kui klient seda öelda ei taha,” on koolitaja kindel seisukoht. Kui tellija soovid on kirja pandud, siis saab kujundaja määrata soovidenimekirja hinna. Alles siis algab sisuline arutelu, mida võtta või jätta.
Goemaere kirjeldas aia kujundamist kui kaardimaja ehitamist. Vaja on laia ja tugevat pinnast, mida koos tulevase aiaomanikuga kitsendama hakatakse. Kogu protsessi juures ei ole peaeesmärk teenimine, vaid professionaalne töö.
André Goemaere oli kümne aasta eest esimene disainer Belgias, kes hakkas niimoodi tööle. Nüüdseks on see juba juurdunud praktika – kui eelarvet ei tea, siis ei saa ka tööd alustada. Lõpuks võidavad kõik: kujundaja teab oma suunda ja klient mõtleb läbi rahalised võimalused.
Koolitusel osalejaid huvitas, kuidas tulla toime jonnakate klientidega ning mida teha siis, kui soovitakse plaanist taganeda? André Goemaere sõnul on tema karjääri jooksul paar- kolm klienti tellimusest loobunud. Ainuke võimalus seda vältida on vormistada leping, kus on kirjeldatud kogu disainiprotsessi. Goemaere on täheldanud, et loobumine on välistatud, kui klient saab osaleda aia kujunduses ning tema soovidega arvestatakse. Keeruliseks muutub olukord siis, kui tellija soovid pidevalt muutuvad.
Maastikuarhitekt meenutas ühte olukorda, kui temalt telliti valge aed. Mõni päev hiljem sooviti hoopiski punast aeda. Seejärel juba musta. Ning kui klient ütles, et tema tegelik soov on hoopis kollastes värvides aed, lõpetas kujundaja protsessi. Üldjuhul aitab sellises olukorras disaineri otsustavus. Näiteks võib kujundaja pakkuda välja, et loob soovitud värvid erinevatel aastaaegadel, aga mitte korraga.
Kontorist välja
Hea disain ei sünni laua taga joonistades, vaid kliendi juures, et oleks ülevaade objektist. Pärast kliendiga vestlemist võtab André aega. Mõtleb ja kaalub võimalikke lahendusi, läheb tagasi ja teeb aiast hilisema võrdluse tarbeks pilte ning hakkab uuesti planeerima.
Ideedel tuleb lasta settida. Seetõttu pole otstarbekas teha kohe valmis plaani. Piisab sellest, kui näidata omanikule esialgset kavandit. Nii saab edaspidi kõik ideed joonisele lisada.
Detailsed planeeringud ei kõneta kliente ning disaineri seletused raiskavad lihtsalt aega. André Goemaere on lahenduseks välja mõelnud ja koostanud taimekaardid. Mehe sõnul on kaardisüsteemi väljatöötamine tema elutöö. Kaartidele on koondatud taimede pildid, juurde on lisatud selgitav tekst, mõned olulisemad faktid ning info oma kogemustest.
Nii saavad omanikud kohe aru, millised taimed nende aias olema hakkavad, mida tuleb hooldamisel silmas pidada ja missugune aed tuleb. Hea aia märksõna on kestlikkus. Kogu protsessi vältel loevad head materjalid ja professionaalne töö. Eestis on levinud praktika aia disainimine etapiti, vastavalt rahalistele võimalustele. Goemaere sõnul võib sellise pakkumise vastu võtta tingimusel, et kujundajal on hea plaan. Ta rõhutab, et faaside kaupa on võimalik protsessi läbida, ent suvaliselt ei tohiks midagi paigutada.
Praegu tegelevad kohalikud maastikuarhitektid identiteediotsingutega. Sageli arvatakse, et tegemist on inimesega, kes istutab põõsaid, temasse ei suhtuta kui arhitekti. André Goemaere nendib, et kümme aastat tagasi valitses Belgias samasugune arusaam. Ent nüüdseks on mõistetud, et maastikudisainis on inimesed olulised. Olgu nad siis puukoolidest, hooldusfirmadest või disainiasjatundjad. Koostöö juures on igaüks tähtis.
André Goemaere hinnangul on Eestis ilus loodus. “Kahju, et paljud seda ei näe. Palun kasutage seda olulist ressurssi,” julgustas maastikuarhitekt Eesti ametikaaslasi.
Koolitusel oli võimalik soetada endale autori vastvalminud raamat. Tegemist oli pildiraamatuga, kus näha uhke valik disaineri autoritöödest. Ilmekale pildimaterjalile lisavad erilisust ja inspiratsiooni sõprade kirjutatud luuleread.
Kes on André Goemaere
*Belgia tunnustatud maastikuarhitekt
*On oma töödega pälvinud mitmeid auhinnalisi kohti alates 2002. aastast
*2013 pälvis ta Belgia maastikudisainikonkursil kuldmedali
*Euroopa maastikuehitajate liidu ja kuningliku aiandusseltsi liige
*On pidanud loenguid nii Belgias, Saksamaal, Hollandis kui ka Venemaal
*Alates 1990. aastast on ettevõtte Viridis omanik
*Firma tegeleb nii maastikudisaini, -ehituse kui ka -hooldusega
i
MARGE TASUR
