Kas maastik toodab lisaväärtust või mitte, oleneb sellest, kui korrastatud ja mitmekesine see on.
Tänavu jätsid mitmed omavalitsused oma kaunimad objektid konkursile esitamata. Ometi on igas vallas ja linnas kauneid kodusid või ka avalikke objekte, mis vääriksid tunnustamist. Kindlasti ei ole ühtki koduümbrust korrastatud mingi konkursi pärast, vaid ikka selleks, et oma perel seal meeldiv elada oleks. Meie praeguses küllalt keerulises igapäevaelus vajab inimene märkamist ning tunnustust ka valdkonnas, mis otsest lisaväärtust ei loo. Kahju, kui omavalitsused seda ei tunneta.
Tänavu ei ilmu ka infovihik komisjoni poolt üle vaadatud Jõgevamaa kodudest ja avalikest objektidest. Selleks ei jätkunud lihtsalt raha.
Sageli on probleemiks, et ei osata hinnata ühe või teise objekti tegelikku väärtust. Levinud on arvamus, et kindlasti peab olema kasutatud erilisi ja keerulisi kujunduselemente. Eesti põliskodus on alati väärtustatud kõike looduslikku ning paikkonnale iseloomulikku ning püütud seda kõigi kujundusvõtetega võimendada. Nii on see olnud meil läbi aegade — nii taludes kui mõisates.
Järv kui oluline loodusväärtus
Maakonna kodukaunistamise toimkond otsustas 2009. aasta konkursile “Kaunis Eesti kodu“ esitada presidendile tunnustamiseks Kasepää valla, mis on
omapärase kultuuriruumiga piirkond. Siin on aastasadu kõrvuti elanud erinevad rahvused ja toiminud erinevad kultuurid. Säilinud on vene vanausuliste kogukond, kes järgib oma traditsioone ning kombeid. Kogukonnale on omane elada kilomeetritepikkustes tänavkülades. Hoonete detailides märkab nii eestlaslikku vaoshoitust kui ka slaavilikke kujunduselemente.
Kuna tegemist on puhkemajanduslikult atraktiivse piirkonnaga, on paljud majad läinud võõraste kätte ja tänavkülasse on sugenenud palju sellele piirkonnale võõraid arhitektuuridetaile. Samas on tänavküla säilitanud oma tervikliku ja ajaloolise väljanägemise.
Mõned aastad tagasi valminud teemaplaneering Peipsi piirkonna miljööväärtuslikest aladest kaardistas väärtused ning andis suunised nende hoidmiseks. Ometi on reaalne elu pisut teistsugune. Majanduslik olukord ei lase elamuid korrastada ajaloolisest taustast lähtudes, vaid sageli tuleb otsustada tänapäevaste odavamate ning praktilisemate lahenduste kasuks.
Omavalitsus on väärtustanud maastikus ja külade kujundamisel Peipsi järve. Kindlasti on Peipsi kõige olulisem loodusväärtus siin piirkonnas nii rahvale töö andjana kui kauneid looduselamusi pakkuvana. Erinev suhtumine loodusse on viinud selleni, et järve lähedal liikujale on veepeegel harva näha. Järveäärne maa on läinud eraisikute omandisse ja võõral on järve äärde pääsemiseks võimalusi vähe.
Kuidas avada vaateid
Juba mitmeid aastaid on Kasepää vallavalitsus probleemi teadvustanud ja otsinud võimalusi avada vaateid järve veepeeglile ning kujundanud avalikke juurdepääse veele. Kasepää küla keskmesse on kujundatud puhkeala, kus saab mitte ainult vaadelda veepeeglit, vaid ka varbad vette kasta. Olemas on rajatised rannaala teenindamiseks. Samas seisab järvelkäimise lõpetamise märgiks rannas paat lilledega, see on oluline maamärk siinsele piirkonnale.
Teatavasti on rannaäärte selline korrastamine vastuolus keskkonnakaitsjate seisukohtadega. Ometi on vallavalitsus otsinud võimalusi tõsta järveääre atraktiivsust ning samas säilitada loodusväärtused. Sageli on tulnud ka n-ö samm tagasi astuda. Nii tuli linnuhoiuala kasuks loobuda mõttest rajada Kasepää puhkealaga analoogne ala Omedu külla. Kindlasti suurendavad haruldaste linnuliikide pesitsusalad siinseid loodusturismi arendamise eeldusi.
Tänavu oli plaanis ehitada Kasepää külla korrastatud rannaalale ainulaadse arhitektuuriga laululava. Peipsi äärsete maakondade laulu-tantsupidu kavatseti pidada latikakujulise laululavakaare all. Ometi läks teisiti ja see maastikuga nii sobiv, meie maakonda tervikuna kaunistav objekt peoajaks ei valminud.
Rõõmustav on, et paljud majaomanikud on aia kujundamisel väärtustanud järve ning muutnud kujundusmotiivide abil vaate järvele aia aktsendiks. President on tunnustanud 2007. aastal konkursil “Kaunis Eesti kodu“ perekond Salusoo suvekodu Kasepää külas, kus kujundusmotiivide paigutamisel ja taimeliikide valikul on just järvega arvestatud.
Jäätmaa asemel park
2004. aastal istutasid külaelanikud ja Jõgevamaa omavalitsuste esindajad Kasepääl endise jäätmaa asemele pargi. Praeguse Eesti Vabariigi ajal on Jõgevamaale rajatud noori parke vähe (Voore park, Siimusti park).
2007. aastal istutas Kasepää parki kuuse president Toomas Hendrik Ilves. Tänaseks on selle pargi puude ja ka varem haljasaladele istutatute baasil rajatud loodusrada “Koduküla puud”, kus eesti- ja venekeelne tekst tutvustab umbes 15 puuliiki.
Siin on meeldiv jalutada oma küla elanikel, kuid ka puhkajatel ning turistidel ning eriti tähtsate sündmuste puhul on võimalik istutada siia oma puu.
Viimastel aastatel on külakeskusse kujundatud mitmeid tänapäevaseid haljastuselemente. Samas ei ole need nii pretensioonikad, et varjutaksid piirkonna jaoks olulise ajaloolise tausta.
President on tunnustanud 2008. aasta konkursil Ljubov ja Igor Glubakovi kodu Tiheda külas. Ka tänavu oli maakonna kodukaunistamise toimkonnale ülevaatamiseks esitatud valla kolm kodu. Vaatamata sellele, et need tänavu ametlikku tunnustust ei pälvinud, on neilgi oma pannus selles, et Kasepää vald tunnistati tänavu meie maakonna kauneimaks omavalitsuseks.
Kodud aitavad maastikku kujundada
Kas kodud meie elukeskkonda kaunistavad, oleneb sellest, kas hooned on korrastatud ja nende lähiümbrus kujundatud ja kas seda on tehtud läbimõeldult ja teadlikult.
Nõukogude ajast tuleb meelde tollase Pärnu rajooni Edasi kolhoosi kogemus. Eesrindliku majandi kujundamist alustati just maastikuhoolduslike ning keskasula kujundustöödega. Majandis hakkasid tööle inimesed, kes oskasid ja tahtsid väärtustada töö- ja elukeskkonda. Kõik, kes seda teha ei osanud või ei tahtnud, tundsid endid ebamugavalt ja rändasid järgmisse elu- ja töökohta. Kujunes kõrge elu- ja töökultuuriga majand.
Seda kogemust tasuks kõigil ametimeestel, ettevõtjatel ja kinnistu omanikel, kellest oleneb Jõgevamaa maastike ilme, meeles pidada ka kaasajal.
iii
ENE ILVES, maakonna kodukaunistamise toimkonna liige
