Maastik kui kontserdisaal

Vooremaa maastik on inspireerinud paljusid kunstnikke. Tõnis Laanemaa, kes juuni algul koos Küllike Pihlapiga Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis näituse Kannel” avas, ütles, et just siin, avarate vaadetega Vooremaal tajub ta kõige paremini, et loodus on meie kõige suurem pühakoda ja kontserdisaal.

Laanemaa ja Pihlap on oma fotograafika tehnikas kompositsioonides kasutanud põhiliselt fotosid maalilistest maastikuvaadetest, muusikainstrumentidest ja muusikutest. Viimased on jäänud objektiivi ette Viljandi pärimusmuusika festivalil ehk Viljandi folgil. Rõhutamaks meie maastike musikaalsust”, on Tõnis Laanemaa asetanud õige mitmel oma pildil muusikud kaunisse looduslikku keskkonda. Lisaks kutselistele muusikutele on Laanemaa looduskeskkonnas (Kuremaalt Laiuse poole viiva tee ääres) eksponeerinud ka üht harrastusmuusikut ehk iseennast.

Olen kunagi nooremana bändis trummi mänginud,” ütles Tõnis Laanemaa.

Küllike Pihlapilt leiab mitu huvitavat sisevaadet muusikainstrumentide (kitarri, klaveri, saksofoni) hingeellu”. Kunstnik jäi ükskord pillipoes tähelepanelikumalt seal pakutavat vaatama ning ühel hetkel pillid lihtsalt kõnetasid” teda.

Põnevalt on Eesti Kunstiakadeemias graafilist disaini õppiv Küllike Pihlap ära kasutanud ka mõned oma koolitööd ja kunagi muusikat kuulates kaustikusse kritseldatud pildid. Koolitööna on Küllike Pihlap kujundanud näiteks ühe viiesajakroonilise rahatähe, mis pikantselt täiendab napis rõivas tantsijaid kujutavat pilti. Kaustikukritseldusest välja suurendatud detailist on fotograafika võimalusi kasutades saanud aga väga efektne taies nimega “Electrovunts”.

Õpetaja ja õpilane

Tõnis Laanemaal ja Küllike Pihlapil on vanusevahet suisa mitu aastakümmet. Esimene on kogenud kunstnik, lõpetanud maalierialal Tartu Kunstikooli ja graafika erialal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi, viljelnud vaba- ja plakatigraafikat ning esinenud suure hulga näitustega mitmel pool Eestis ja välismaal. Teine on alles oma kunstnikutee hakul, ent see ei takista neid võrdväärsete autoritena ühisnäitusi korraldamast.

Küllike Pihlap õppis mõnda aega kunsti ja disaini Londonis, siis tuli kodumaale tagasi, ent tundis, et kunst ei kavatsegi teda lahti lasta. Et minna Eesti Kunstiakadeemia sisseastumiseksamitele natuke parema joonistusoskusega, kui tal varasemast võtta oli, läks ta koos sõbrannaga Tõnise juhendatavasse kunstistuudiosse kätt harjutama. Tõnise õpetustest oli abi ja Küllike sai akadeemiasse sisse, ent side stuudiojuhendajaga jäi ning võttis püsivama sõpruse ja loomingulise mõttekaasluse vormi. Seda enam, et on olemas ka valdkond, milles Küllike on tunduvalt kogenum kui Tõnis: nimelt arvutimaailm ja kujundusprogrammid. Nii ongi kujunenud, et Tõnise fotograafika valdkonda kuuluvad ideed teostab tema fotosid kasutades Küllike. Samas võtab Küllike ka oma ideid teostades Tõnise nõuandeid kuulda.

Siin ei ole vist ühtegi tööd, mis oleks ainult minu või ainult Tõnise oma: neis kõigis on natuke meid mõlemat. Kelle nimi pildi juurde sai, sõltub sellest, kumba selles töös parasjagu rohkem on,” ütles Küllike Pihlap.

Muusika ja kunst

Muusika ja kunst, mis selle näituse töödes omavahel põimuvad, ongi Küllikese arvates üsna sarnased nähtused: nii kunstnikud kui ka muusikud loovad ju eimillestki midagi, ainult et ühele on selle juures aluseks silme ette kerkinud pilt, teisele kõrvus helisema hakanud viisijupp.

Tõnis Laanemaad sai provotseeritud küsimusega, kas eri fotodelt pärit detailide arvutis kokkumiksimine pole suure” kunsti jaoks mitte liialt odav võte.

Mina tegin fotomontaaže juba mitukümmend aastat tagasi, ainult et siis veel olude sunnil sügavtrükiplaati abivahendia kasutades. Nüüd on lihtsalt tehnilised võimalused minu ideedele järele jõudnud,” vastas Tõnis Laanemaa.

Vooremaal on ta viimasel ajal päris palju viibinud – tänu sellele, et siin elab tema hea sõber, kunstnik Urmas Vaino. Siinkandis liikudes tekkis ka Palamusel näituse tegemise idee. Kannel” sai näituse pealkirjaks valitud just Kevade” Imeliku kandlest lähtudes. Kannel sobib aga ka Eesti kontekstis kõigi pillide võrdkujuks.

Palamusel saab kõnealust näitust vaadata juuni lõpuni. Viljandi folgi ajaks rändab see Viljandisse, kus Laanemaal ja Pihlapil on plaanis asuda koguma fotomaterjali järgmise, tantsust inspireeritud näituseprojekti tarvis. Tänavuse folgi hüüdlause ongi ju Seest tuleb üks tants!”.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus