 |
Vaatamata kehvale maasikasaagile on sel aastal vaarikaid möödunud aastatest kordades rohkem ning inimesed, kes paljunõutud maasikatest ilma jäid, saavad selleks talveks ohtralt vaarikamoosi keeta. |
Tänavune pehme talv oli kõikidele taimedele väga soodne, kuid suvine vihmaperiood rikkus korraliku maasikasaagi. Siiski oli tänavune kehv suvitusilm vesi vaarikakasvatajate veskile, kuna vihm ja lõõskav kuumus pärast seda kiirendas oluliselt marjade valmimise protsessi.
Kuremaal vaarikaistandust pidav Endel Sööt sõnas, et tänavuse vaarikahooaja esimese nädala saak on olnud suurem kui eelmise aasta kogu hooaja vaarikate kogus. „No tõotab tulla 4-5 korda suurem saak kui eelmisel aastal, kui samasugune ilus ilm ka kestab, siis on tänavu lootust saada isegi 5 tonni marju,“ sõnas kaheksa aastat vaarikaid kasvatanud mees.
Pikkjärvel vaarikaid ja maasikaid kasvatav Taavi Masso nii positiivne ei olnud. „Marju on tänavu küll rohkem, aga ma ei julgeks väita, et saak on lausa neli või viis korda suurem. Võib-olla tuleb marju kaks korda rohkem kui möödunud aastal,“ väitis Masso.
Marju saab ka septembris
Pikkjärve maasika- ja vaarikatalu peremees Masso jäi tagasihoidlikuks, sõnades, et saak on ootuspärane ning millegagi eriliselt kiidelda tal ei ole. Pikkjärve istanduses piiravad vaarikasaaki mõned taimed, mis on haiguste küüsi langenud, kuid selle eest kannavad terved põõsad palju ja ilusaid marju.
Vaarikate hind on momendil küllalt varieeruv. Kilo eest küsitakse 35-50 krooni, sõltuvalt marja suurusest ja kvaliteedist. Hooaja esimeste nädalatega on vaarika hind juba teatava tasakaalu saavutanud ning kasvatajate arvates marja hind enam eriliselt ei muutu.
„Marjad tulid sellise hinnaga turule ning ostjatele oli see summa vastuvõetav, seetõttu ma ei usu, et hinda võiks või peaks üldse langetama,“ sõnas Masso.
Et tänavune suvi on vaarikate jaoks eriti soodne, siis kestab nende hooaeg tõenäoliselt augusti keskpaigani. Endel Sööt kasvatab ka hilisemaid vaarikasorte, mis peaksid veel korraliku saaki septembriski andma.
Jõgevamaa marjad lähevad pealinna
Maasikad olid niivõrd hinnas, et kasvatajad müüsid suurema osa saagist hulgi ja seega turgudele marju väga ohtralt ei jõudnud. Siiski on vaarikaid niivõrd palju, et hulgimüügihinnad erinevad jaemüügi hindadest oluliselt, seega peavad marjakasvatajad vaarikate puhul rohkem jaemüügile rõhku panema.
Endel Sööt müüb oma marjad põhiliselt Tallinna poodidesse ja turgudele ning väga palju ostetakse tema käest ka Ida-Virumaale turustamiseks. Ise ta turul müümas ei käi, kuid oma istanduses müüb ta soovijatele marju ka kilo kaupa.
„Tühjade kätega marjasoovijat minema ei saada,“ lisas Sööt. Marjakorjajad saavad kasvatajatelt marju osta omahinnaga.
Saarel marjaistandust pidav Aivar Kütt sõnas, et turustamisega on sel aastal pisut raskusi, kuna hulgimüügi hind on küllalt madal. Veel lisas Kütt, et tema püüab saagi ära korjata omade jõududega. „Kui väga hätta jääme, siis ehk värban endale kedagi appi,“ sõnas Kütt.
Kasvatajad tööjõu puuduse üle ei kurda. Taavi Masso juures töötavad samad inimesed, kes tema juures ka maasikaid korjasid ning lisaks ümberkaudsetele töölistele teenivad Pikkjärvel marjakorjamisega raha ka Luua malevlased.
Maleva noored käivad abiks ka Kuremaal. Endel Sööt maksab korjajatele 10 krooni vaarikakilo pealt, kuid parimatele töölistele on ta välja mõelnud ka preemiad.
Vaatamata sellele, et Jõgevamaal on palju edukaid vaarikakasvatajaid, ei kurda nad halva konkurentsi pärast. „Me pigem töötame koos välja uusi lahendusi ja anname üksteisele head nõu,“ selgitas Kuremaa marjatalu peremees.
EILI KOITLA
