Maarja-Magdaleena Maarahva Selts panustab seltsi juhatuse esimehe Tiia Pärtelpoja sõnul lähiaastatel lastele, korrastades mänguväljakud ja soovides lastele edaspidi korraldada mitmesuguseid laagreid.
“Meil on olemas väga head kohad, kus saaks laagreid teha. Mis teemadel laagrid võiksid lapsi huvitada, sel teemal tuleks nendega natuke nõu pidada, samuti ka lapsevanematega. Kindlasti lubatakse lapsi ka taluõuedele,” rääkis Tiia.
Tema hinnangul peaksid aga kõigepealt korda saama laste mänguväljakud, sest need pole enam kuigi turvalised.
Küla- ja kodukandipäev ühendati
Nädalavahetusel korraldas selts 16. kodukandipäeva. “See on keskne üritus, mida tehakse täie tõsidusega, nii, nagu me suudame ja saame,” märkis Pärtelpoeg. Tema sõnul juhtus nii, et tänavu oli Maarja-Magdaleena kord ka valla külade päeva läbi viia. Seepärast need kaks tähtsat päeva ühendati.
Rahvas sai tulla juba hommikul ja Maarja-Magdaleenas terve päeva veeta. Alustati puuskulptuuride valmistamisega, juhendajaks kutsuti Tartust Martti Kalamees. Kõik valla külade puutööhuvilised, kellel kaasas materjal ja saag, said oma külale nn esindusskulptuuri välja saagida. Koostöös valmis aga Maarja-Magdaleena kihelkonna rahvariides laulja. Uustulnukast sai kaaslane puust pillimehele, kes 2008. aastal kunagise Maarja-Magdaleena seltside maja mälestuseks majaasemele püstitati. Puuskulptuuride õppepäeva lõpetuseks puhastati ka pillimees.
Maarja-Magdaleena puhkealal oli taas põhjust linti läbi lõigata — nimelt valmis seal hiljuti Leaderi-rahade toel uhiuus tantsupõrand.
Ettevalmistused kodukandipäeva läbiviimiseks algasid juba mullu. “See on ikka olulisem päev kui tavalised tantsuõhtud,” märkis seltsi eestvedaja.
Selts vajab käsitöötuba
Veel tuleb augustis karaokefest, esimesel päeval on suur perepäev, kus ka lapsed saavad karaoket laulda. Korraldab Tartu karaokeklubi, selts on vaid kaasaaitaja.
Selts korraldab igal kevadel ja sügisel laatasid, kauplejate arv on üsna suureks läinud, nii et nad ei mahu enam laadaplatsile hästi äragi.
Nüüd sooviks selts rajada ka käsitöötoa, ostes kõigepealt esmavajalikud asjad sisse. “Me teeme seda juba sügisest, rahvas tahab käsitööd teha. Seltsi liige Küllike Jürgenson tegeleb töötutega, nemad saavad teha kõikvõimalikke asju ning neid hiljem laatadel müüa.”
Tänavu tuleb ka teist korda seltsi jõululaat, mis seekord küll ühepäevasena mõeldud, kuigi mullu kestis tervelt kaks päeva. Müüma saavad tulla koolilapsed, oma valla ja naabervaldade külad. Laada ajal olid ka töötoad, kus valmistati erinevaid käsitööesemeid. Laste meisterdatud asjad lausa kutsusid ostma. Müüma tulid needki, kes pole seltsi liikmed. Näiteks üks naine valmistas nukumööbli. “Need olid väga armsad esemed,” tunnistas Pärtelpoeg.
Külakroonikast tahetakse lähiajal välja anda raamat. “Me ei lükka seda kaua edasi,” lubas ta. Seltsil on oma tuumik, kes aitab ideedega ning lööb ka ürituste korraldamisel kaasa. “Ühiste huvidega inimestel tuleb palju häid mõtteid. Juhindume oma tegevuses ikka piirkonna arengukavast,” rääkis Pärtelpoeg.
Maarja-Magdaleenas on palju aktiivseid inimesi. Kui inimestelt paluda, et nad midagi koduküla heaks teeksid, siis sellega saadakse hakkama küll. Kevaditi tullakse meelsasti heakorratöödele. Selts paneb teate üles ning pole karta, et kedagi ei tule. Ka arengukava vastu tundsid väga paljud elanikud huvi, kui küsiti nende ideid ja mõtteid. “Üks inimene peab olema eestvedaja, tema peab panema kondikava kokku ja siis tullakse kaasa,” rääkis seltsi juhatuse esimees.
Vald toetab omaosalusega
Külaseltsid ja mittetulundusühingud elavad projektide kirjutamisest. Omaosaluse lisab tavaliselt vald. “Meil on vedanud, sest Tabivere vald on meie projekte alati toetanud, oleme saanud ka tegevustoetust,” kinnitas seltsi eestvedaja. Projekt peab olema kirja pandud nii, et selle lugejad saaksid aru, kui väga seltsil seda vaja on. Siis saab ka raha. Eeltööd tuleb samuti kõvasti teha.
Viimane suurem projekt tõi seltsile helitehnika, sellega on võimalik oma üritusi korraldada ja naabritele või kaugemalegi laenata. Ka noored kasutavad helitehnikat oma üritustel päris aktiivselt.
Projektide abiga on korda saadud küla puhkeala, seal on teerajad ning korralik valgustus ja lõkkeplats. Suuremaid objekte on korda tehtud ka pangalaenuga.
Samuti soetati endale Maarja-Magdaleena kihelkonna rahvariided, sest vanad olid tõesti juba ajast ja arust. Segakooril pole nüüd enam piinlik esinema minna. Viimane projekt, millega loodetakse seltsile saada lõõtspill ja kontrabass, on praegu PRIAs rahastamisotsust ootamas. “Tahame soetada pillid, et saaksime ka oma kapelli kokku,” lisas Pärtelpoeg.
Külaseltsi on toetanud ka põllumajandusministeerium läbi Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse. “Nende rahadega oleme näinud Eestimaad, nad toetasid ka meie tervisepäeva.”
Maarja-Magdaleena Maarahva Selts asutati 2000. aastal, seltsi on kõik need aastad juhtinud Tiia Pärtelpoeg. Koostööd tehakse ka noorteseltsiga Club Extra.
i
HELVE LAASIK
