Oma tingimused seab eelkõige asjaolu, et kirik on arhitektuurimälestisena muinsuskaitse all. Kui mistahes teise ehitise puhul piisaks tööde alustamiseks raha olemasolul ehitaja leidmisest, siis muinsuskaitse all oleval objektil ei luba muinsuskaitseseadus ühtegi remont-restaureerimistööd alustada enne, kui asi on kooskõlastatud muinsuskaitseametiga iga töö puhul eraldi ning omanikul on mälestise kohta valmis muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud projektdokumentatsioon. Kui kooskõlastatud eritingimuste ja restaureerimise projekt olemas, alles siis saab alustada raha taotlemist ja seejärel töölepingute sõlmimist. Töid võivad mälestistel teha aga firmad, kellel on vastav tegevusluba.
Nokk kinni, saba lahti
Kui 2004. aastal käivitati Eestis pühakodade riiklik programm, mille valitsus oli heaks kiitnud, pidi selle kohaselt 2013. aastakse korras olema ligi 450 pühakoda üle Eesti ja selleks kuluma ligemale 700 miljonit krooni. Elu on näidanud, et niisugust raha pole kusagilt tulemas. Alarahastamisest tulenevalt on leitud, et esialgselt kümne aasta peale tehtud plaan võib venida koguni viiekümnele aastale. Siis aga ilmselt on mõnedki praegused pühakojad niisuguses seisus, et seal polegi enam midagi kaitsta.
Maarja-Magdaleena kiriku katuse eritingimuste ja restaureerimise põhiprojekt on riigi muinsuskaitseameti tellimisel valminud ja 28. septembril saanud ka kinnituse. Raha tuleb aga alles taotlema hakata ja seejärel asuda töölepinguid sõlmima. Oktoobrikuu lõpus käisid maakonna kirikute olukorraga tutvumas muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna juhataja Ülo Puustak, peaekspert Kaire Tooming, spetsialist Sille Sombri ja Jõgevamaa vaneminspektor Helju Sihver. Vaadati üle Laiuse, Äksi ja Maarja-Magdaleena kirik. Viimane arvati olevat tõepoolest avariiohtlikus seisus. Komisjon leidis, et ainuüksi katuse restaureerimiseks läheks vaja 5 miljonit krooni. Et aga riik on eraldanud aastaks 17 miljonit krooni kogu Eestile mälestiste restaureerimistöödeks, siis igale maakonnale jaguks sellest vaid pisut üle ühe miljoni krooni. Seega on selge, et vajalikku raha pole vähemalt ühekorraga Maarja-Magdaleena kiriku katuse remondiks loota. Kuidas aga katust osade kaupa remontida, on iseasi. Pealegi on kirikus tarvis teha veel palju muid hädapäraseid töid.
Kogudus on väike ja vaene
Maarja-Magdaleena koguduse liige Illar Meeru ning endine Alatskivi vallavanem Maie Nisu, kelle mõlemate suguvõsa on selle kirikuga seotud ning esivanemad puhkamas läheduses asuval kalmistul, on otsustanud omal algatusel asuda kirikut hävingust päästma ning ajavad asju praegu oma kulu ja kirjadega. Illar Meeru on koguni valmis lihtsamad tööd ise ära tegema, aga mälestistele kehtivad ettekirjutised seda ei luba. Nüüd on nad koostanud projekti, millega taotletakse toetust välisuste restaureerimiseks ja sissepääsukatusekatte vahetuseks hasartmängumaksust laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud regionaalprogrammide investeeringuteks. Vajaliku omaosaluse lisamiseks on andnud garantiikirja nii Saare vallavanem Jüri Morozov kui ka Tabivere vallavanem Aare Aunap. Juhul, kui see raha ka saadakse, jätkuvad ettenähtud kooskõlastamised muinsuskaitseametiga, lepingute sõlmimised jne. See on pikk, aeganõudev ja kulukas protsess ning eraisiku jaoks suhteliselt tülikas ja koormav.
Maarja-Magdaleena kirikus käib praegu rahvast ka Saare vallast, kus kirikut pole, aga jumalateenistustel on sageli inimesi nii Tabivere vallast kui ka teistest ümberkaudsetest valdadest ning isegi Tartust. Seega on siinne kirik oluline väga paljudele inimestele. Kiriku kogudus on aga suhteliselt väike ja vaene. Projektid, lepingute sõlmimised jms käivad kogudusel kui kiriku omanikul ilmselgelt üle jõu. Pealegi läheb elu aina kallimaks. Kui nii viis-kuus aastat tagasi saanuks näiteks kirikule katuse peale 3 – 4 miljoni krooniga, siis nüüd läheb see juba tunduvalt rohkem maksma.
Selgemast selgem on aga, et sellest piskust, mis riik seni mälestiste kui rahva ühisvara hoidmiseks ja kaitsmiseks eraldanud on, ei piisa nende hävimise päästmiseks kaugeltki mitte. Ehk on siin mõtlemise koht valimiste eel Riigikogusse pürgijatelegi.
VAIKE KÄOSAAR
