Maareform on Jõgevamaal lõpusirgele jõudnud

Viimaseid päevi ametis olev Jõgeva Maakatastri juhataja Tauno Seepter pidas senist maareformi üldist kulgu maakonnas edukaks. 2003. aasta lõpuks oli maakatastrisse kantud 221 196,2 hektarit kogu maakonna 260 382,5-hektarisest maafondist.

Sealhulgas moodustas maakatastrisse registreeritud tagastava maa osatähtsus kogu katastrisse registreeritud maast 37,4 protsenti, riigi omandis oleva maa osatähtsus 32,7 protsenti, ostuõigusega erastava maa osatähtsus 18 protsenti, enampakkumisega erastatava maa osatähtsus 4,2 protsenti, vaba põllumajandusmaa erastamise osatähtsus 4,4, vaba metsamaa erastamise osatähtsus 3,2 ja munitsipaalmaa osatähtsus 0,1 protsenti kogu maakatastrisse registreeritud maast.

Seadustes endiselt lüngad
“Olen maareformi hetkeseisu Jõgevamaal analüüsinud ja võin öelda, et need head tulemused on saavutatud pingelise töö tulemusena ja seda olukorras, kus seadusandlus on pidevalt muutunud,” rääkis Tauno Seepter.

Jõgeva maavalitsuse maaosakonna juhataja Mati Puusepp kinnitas, et maareform on Jõgevamaal hästi kulgenud. Nende tööd segavad aga mitmed seadusandlikud asjaolud. Näiteks toimub ostueesõigusega erastamine maavanema korralduse alusel, kuid seadusandja ei ole siin ette näinud lõpptähtaega. “Meie näeme, et selleks toiminguks võiks aega anda kuus kuud.»

“Samuti ei ole vabariigi valitsus välja andnud vabade metsamaade erastamise korda,” nentis Mati Puusepp.

Pala edukaim vald
Eelmise aasta 31. detsembri seisuga on maareformi eesrinnas Pala vald, kus on maakatastrisse kantud 96,5 protsenti valla maafondist. Nõndanimetatud autsaiderite rollis on Palamuse ja Kasepää vald, kus maakatastrisse on kantud 77,9 protsenti valla maafondist.

Linnades ei ole aga see nii hästi kulgenud. Nii on Jõgeva linnas maakatastrisse registreeritud 54,2, Põltsamaa linnas 37,8 ja Mustvee linnas 25,6 protsenti maast.

Üks anonüümsust palunud sõltumatu ekspert kommenteeris praegust maareformi seisu nii, et reform on jõudnud nii öelda lõpusirgele, kui finis veel ei paista.

Probleemiks on linnades riigi omanduses oleva maa jätkuvalt väga suur osatähtsus. Maa on küll riigi omanduses, kuid sellel puudub nii ministeeriumide kui ka ametiasutuste näol konkreetne vastutaja. Linnadel on viimastel aegadel üha rohkem probleeme omavalitsuse arenguks vajalike maade saamisega munitsipaalomandisse.

Riik ei anna maad linnale
“Samas pole läbi räägitud, millised on riiklikud eelistused maade erastamisel. Riik peaks ütlema, milliseid maid tahab ta konkreetse omavalitsuse territooriumil reservi jätta, milliseid mitte, et saaks teha pikaajalisi planeeringuid. Hetkel on küllalt sageli nii, et kõik vajalikud toimingud tehakse omavalitsuse poolt ära kuni detailplaneeringute kinnitamiseni ja siis saabub lõpp-otsusena äraütlev vastus, samas kui puuduvad üheselt arusaadavad põhjendused,” tunnistas linnade liidu pressiesindaja Kaidi Roots.

Probleem on praegu üles kerkinud seetõttu, et ilmselt tunnetavad omavalitsused endas jõudu senisest veelgi enam kohaliku arenguga tegelda.

“Omavalitsuse arendamiseks on aga vaja maad ning tagatist investoritele. Omavalitsused üritavad taotleda riigilt maad, mis kuuluvad omavalitsuse territooriumile, aga nad ei saa seda. Ehk siis teisisõnu ? puudub arusaadav riiklik maapoliitika. Küsimus on kohaliku arengu takistamises. Kui kohalik omavalitsus on koostanud planeeringu ja selle maavalitsuses kooskõlastanud, siis isegi sellistel juhtudel on keeldutud maad munitsipaliseerimast. Aga mis puutub valdade ja linnade erinevusse, siis on arusaadav, et just linnades on sageli maatükid, mis pakuvad rohkem huvi investeeringute seisukohalt,” konstateeris Kaidi Roots.

RAIVO SIHVER

 

Toetuse saamiseks tuleb põllumajandusmaa PRIA kohalikus büroos kirja panna

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniameti (PRIA) piirkondlikes büroodes saab põllumajandusmaad deklareerida kuni 15. märtsini. Kui teistes maakondades on selle tööga juba pihta hakatud, siis Järva- ja Jõgevamaal ei ole veel alustatudki. Selle põhjuseks on uute fotode põhjal tehtud kaartide valmimise viibimine.

“Veebruari alguseks valmivad kaardid ka Jõgeva- ja Järvamaa kohta ning siis on kogu Eesti kohta uus kaardimaterjal olemas,” teatas PRIA pressinõunik Heli Raamets.

“Need on põllumeestele abiks põllu- ja rohumaa pindala määramisel,” lisas ta.

Teatavasti peavad kõik Euroopa Liidust pindalapõhiseid põllumajandustoetusi taotlevad inimesed deklareerima maa PRIA kohalikes büroodes.

“See on üheks eeltingimuseks põllu- või rohumaa hooldamise toetuse saamisel. Maa hooldamise eest makstava toetuse suurus on tänavu 417 krooni hektari kohta. Toetust saab maa kasutaja, st maa omanik, kui ta seda maad hooldab, või rentnik, kes kasutab maad omanikuga sõlmitud rendilepingu alusel. Deklareerimine ei tähenda seda, et nüüd makstaksegi selle maa eest kohe toetust. Toetuse saamiseks peab taotleja esitama PRIA-le eraldi taotluse, mida saab teha alates mai keskpaigast. Aga toetust saab küsida ainult PRIAs kirja pandud maa kohta,” märkis Raamets.
Deklareerimise eesmärgiks on teada saada, kui palju on Eestis inimeste kasutuses põllumajandusmaad. Kirja pandud hektarite arv jääb Eesti jaoks järgnevateks aastateks lõplikuks suuruseks ja seda ei saa enam muuta.

“Maaomaniku ja maakasutaja vahelisest kokkuleppest sõltub, kumb edaspidi hakkab toetust saama,” märkis Jõgeva Talupidajate Liidu juhatuse esimees Agu Kaju. Kirja tuleb panna 2003. aastal kasvatatud põllumajanduskultuuride pind, püsirohumaa, viljapuuaiad ja ajutiselt kasutusest väljas olev põllumajandusmaa. Maatüki suurus, mida saab deklareerida, peab olema vähemalt 0,3 hektarit.

blog comments powered by Disqus