Maanteeameti Jõgeva esindus töötab edaspidi kolmel päeval nädalas

Uue teeninduskohtade struktuuri järgi hakkab maanteeameti Jõgeva esindus alates käesoleva aasta 1. oktoobrist töötama kolmel päeval nädalas, esialgse plaani järgi teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti. Jõgeval saab tuleva aasta 1. jaanuarist teha vaid teooriaeksamit, sõidueksami sooritamiseks tuleb sõita Tartusse.


 Maanteeameti peadirektor Priit Sauk ütles, et ametil on praegu 17 teenindusbürood ja need kõik jäävad käesoleva aasta lõpuks ka tööle. Küll aga muutub nende töökorraldus.“Me näeme, et maailm on digitaliseerumise teed minemas, maanteeamet on juba alates 2009. aastast rääkinud nii eksamikeskusest kui ka e-teenindusest. E-teenindusele üleminek algas 2015. aasta algusest. See on olnud väga edukas ning vähendanud büroode külastatavust. On vaja muuta büroode töökorraldust.”

Letiteenindus jääb esindustesse alles

Suuremad teenindusbürood on Sauki kinnitusel avatud viis päeva nädalas, kaalutakse väga tõsiselt nende lahti hoidmist ka kuuel päeval nädalas. “Osa büroodest töötavad teisipäevast laupäevani, osa esmaspäevast reedeni. Ajagraafiku muutumine on võimalik ka tulevikus lähtuvalt nõudluse muutumisest,” kinnitas Sauk. Väiksemad bürood nimetatakse edaspidi esindusteks. Sauki väitel on maanteeameti bürood ja esindused kõikidele klientidele enamasti lähemal kui 50 kilomeetrit ja seda mistahes Eesti paigas.

Esindustesse jääb letiteenindus alles ja kellel tõesti pole interneti kasutamise võimalust, saavad oma asjad ajada oma maakonnakeskuses.

Büroojuhtide arv väheneb, töötajad peavad olema valmis liikuma ka teistesse büroodesse. “Oleme arvestanud sellega, et kõik inimesed ei võta seda pakkumist vastu ega ole nõus kaasa tulema. Koondatavate arvu Priit Sauk öelda ei osanud, kuid lisas, et umbes 15 inimese võrra võib struktuur muutuda. Nende hulgas on neli liiklusvaldkonna regioonijuhti, seega võib koondamine puudutada 2016. aastal umbes kümmet inimest.”

Maavanem Viktor Svjatõšev ütles, et maanteeameti Jõgeva esinduse tööajaga kolmel päeval nädalas võib rahule jääda. “See on loomulikult parem variant kui esialgu väljakäidud sulgemisotsus. Inimesed saavad oma asju ajada kohapeal. Kolme tööpäevaga on võimalik kohaneda.”

E-teeninduses soodsamad riigilõivud

“2014. aastal loodud e-teeninduskeskkond on kodanike poolt omaks võetud. 2016. aasta mai seisuga sooritati e-teeninduses pakutavatest teenustest 49 protsenti toimingutest just e-keskkonnas. Jätkame e-teeninduse arendamist. Aja ja raha kokkuhoid näiteks juhilubade vahetamise e-teenuse kasutamisel on saanud väga positiivset tagasisidet. Maanteeameti e-teenuste soovitusindeks on 82 protsenti. Meie järgmine samm on suunatud arendustele, mis puudutavad ettevõtjaid,” selgitas Sauk.

Tema kinnitusel peavad e-teeninduses säilima soodsamad riigilõivud. “Need on kindlasti mõjunud, sest kliendid eelistavad jätkuvalt e-teenuseid.

Tulevikus tahab maanteeamet olla osaline riigimajade projektis. Riigiteenused võiksid tulevikus olla kättesaadavad regioonide keskustes tegutsevates riigimajades. “Tahame jätkuvalt olla inimestele lähedal,” lisas Sauk.

Sõidueksamit saab uuest aastast teha vaid Tartus

Tänavu 1. oktoobril alustab tegevust maanteeameti tsentraalne eksamikeskus, et tõsta eksamineerimise kvaliteeti, ühtlustada ootejärjekordi ning vähendada korruptsiooniriski.
Loodav eksamikeskus koondab kõik eksamineerijad seniselt teenindusbüroo-põhiselt töökorralduselt ühtse juhtimise alla. Vajadus muudatuse järele sai maanteeameti peadirektori Priit Sauki sõnul alguse sõidueksamitega kaasnevatest muredest. “See on vajalik selleks, et meie teedel oleks parem liikluskultuur ning liiklusohutus paraneks. Muudatuste eesmärk on tagada, et juhiloa omanik saab liikluses hakkama.”

Möödunud aastal sooritas B-kategooria eksami edukalt vaid 48 protsenti eksaminandidest, mis pikendas eksamile pääsemise järjekordi paiguti keskmiselt kuni neli nädalat. Maanteeameti eesmärk on, et liiklusesse ei lubata ühtegi juhti, kelle juhtimisvõimekuse lünkade tõttu võib keegi viga saada või hukkuda. Selle eesmärgi nimel tugevdab maanteeamet juhtide ettevalmistamist ohutuks liiklemiseks.

Oluline on ka sõidukijuhtide koolitusprogrammide ülevaatamine. “Praegune määrustest tulenev nõue 24 sõidutundi on liiga vähe, õpilased peavad saama parema hariduse ja kogemuse sõitmaks meie teedel. Ka eksamineerimisprotsess vajab ümbervaatamist. Praegu hinnatakse juhti veapõhiselt, tihti õpib juht aimatava sõidutrajektoori pähe ja võib eksami ära teha, kuid ei toimu kompetentsipõhist hindamist. Seda olukorda tuleb muuta.”

Statistika järgi on tänavu umbes 80 inimest käinud kümme korda sõidueksamit sooritamas.“Nad ei olegi vaevunud asju endale selgeks tegema, vaid on tulnud lihtsalt proovima et ehk läheb õnneks. Parema ettevalmistusega oleksid nad liikluses tunduvalt kompetentsemad.”
Sauk tõdes, et alates 2015. aasta jaanuarist on esitatud korruptsioonikahtlustus seitsmele eksamineerijale. “Tsentraalse eksamikeskusega saame tegeleda põhjalikumalt eksamineerijate kompetentsi- ja teenindustaseme tõstmisega, kuid, mis isegi tähtsam – uus süsteem võimaldab anonüümsust eksamineeritava ja eksamineerija vahel, mis on hädavajalik samm korruptsiooni vastu võitlemisel,” põhjendas Sauk.
Tsentraalne keskus hakkab eksamigraafikuid koostama vastavalt üleriigilisele nõudlusele. Muudatus puudutab peaasjalikult eksamineerijate töökorraldust, kes uues süsteemis enam administreeriva tööga ei tegele, kuid peavad nüüdsest olema valmis vastu võtma eksameid mitmes Eesti linnas. Alates 2017. aasta 1. jaanuarist vähendab maanteeamet A- ja B kategooriate sõidueksamite toimumiskohtade arvu. “Peame suunama eksameid linnalisemasse keskkonda, et parandada värskete autojuhtide hakkamasaamist pingelisemates oludes,” selgitas Sauk otsuse tagamaid. A- ja B- kategooriate ja nende alamkategooriate sõidueksameid hakatakse alates 2017. aastast vastu võtma kaheksas linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Kuressaares ja Kärdlas. Aastast 2018 planeerib maanteeamet eksami vastuvõtte kuues linnas: neljas regioonikeskuses – Tallinnas, Rakveres, Pärnus, Tartus – ning tulenevalt geograafilistest iseärasustest Kärdlas ja Kuressaares. Teiste kategooriate sõidueksameid on maanteeamet valmis vastu võtma väljasõitudega. Tehakse koostööd kutseõppeasutustega, kus valmistatakse ette kas raskesõidukijuhte, bussijuhte. Tullakse meeskonnaga kohale ja võetakse eksam vastu.

Teooriaeksamite ja ülejäänud kategooriate sõidueksamite vastuvõtmist antud muudatus ei puuduta.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ütles, et väiksemates keskustes võib järsult väheneda juurdepääs õppesõidule, sest õpilased ei saa koolitundidest ära või tööl käivad inimesed poolt päeva vabaks, et Tartusse sõita. Maavanem toonitas, et on õige, kui õpilased saavad rohkem sõidutunde suures linnas, kuid selleks kulub aega. “Tartusse ei ole mõtet sõita ühe-kahe õpilasega, auto peab täis olema. See paneb meid teistega võrreldes kehvemasse olukorda.”

Priit Sauk lisas, et autokoolid peavad oma töö korraldama nii, et õppesõit saaks toimuda kooli- või töövälisel ajal. Maanteesõit on oluline eksami osa, ka see kulub õppuritele ära. Riigikogu liige Aivar Kokk juhtis tähelepanu sellele, et Jõgevalt Tartusse sõitvatel noortel lähevad juhiload tunudvalt kallimaks kui näiteks Tartus õppivatel. Tema ettepaneku järgi võiks mingi aja jooksul lubada sõidueksamit teha ka Jõgeval.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus