Möödunud reedel Jõgeval viibinud maanteeameti peadirektor Priit Sauk ja peadirektori asetäitja Meelis Telliskivi kinnitasid, et vastupidiselt levivatele kuuldustele ei suleta ameti Jõgeva bürood 1. juulist, ent teatud ümberkorraldused tulevad selle töös kindlasti. Millised, see selgub 5. juulil.
Maanteeameti juhid kutsus Jõgevale siinse büroo saatuse üle aru pidama Jõgeva vallavolikogu. Et teema on aga hetkel väga kuum, siis kasutasid võimaluse maanteeameti meestega vestelda ära ka mitme teise omavalitsuse, samuti maavalitsuse ja ettevõtjate esindajad. Et neil nii kirju ja nii nõudlik seltskond vastas istub, oli maanteeameti juhtidele päris suureks üllatuseks.
Vooremaa kirjutas sellest, et maanteeameti Jõgeva büroo võidakse lähiajal sulgeda, esimest korda 10. mail. Ning kuluaarides levis ka büroo võimalik sulgemiskuupäev — 1. juuli. Maanteeameti peadirektor Priit Sauk üritas kohe kokkusaamise alguses pinged maha võtta teatega, et 1. juulil Jõgeva bürood päris kindlasti veel ei suleta. Kas ja missugusel viisil büroo edasi tegutsema hakkab, selle lubas ta välja öelda 5. juulil.
“Ja päris kindlasti ei ütle me siis, et homsest on büroo suletud, vaid me jätame kolm-neli kuud varuaega,” kinnitas Priit Sauk.
Tema sõnul vaadatakse lähiajal üle maanteeameti kõigi 17 büroo töökorraldus.
“Meil on olemas statistika selle kohta, kus ja kui palju kusagil üht või teist teenust kasutatakse ning see aitab teha ratsionaalseid ja põhjendatud ümberkorraldusi,” ütles Priit Sauk.
See, et nn täisteenindusega büroodena (st büroodena, kus pakutakse täispaketti teenuseid igal tööpäeval) jätkavad kindlasti Tallinna, Tartu, Pärnu ja Rakvere büroo, on juba praegu teada. Jõgeva büroo puhul maanteeameti juhtkond seda võimalust aga enam ei kaalugi, vaid “laual” on veel vaid kolm varianti: nn Rapla mudel ehk teatud valiku teenuste pakkumine teatud nädalapäevadel, nn Kärdla variant ehk enamiku teenuste pakkumine paaril-kolmel nädalapäeval ning must variant, st büroo täielik sulgemine.
Mitu põhjust
Maanteeameti juhid selgitasid ka, miks ümberkorraldused üldse ette on võetud. Enda sõnul soovivad nad tõsta oma töötajate töö efektiivsust. Praegu on väikeste büroode töötajad alakoormatud. Näiteks Jõgeva büroo inimesed teenindavad päeva jooksul umbes kolm korda vähem inimesi, kui Tartu büroo töötajad. Ning Jõgeval tehtud tehingute arv — 8500 — moodustas kogu Eesti büroodes tehtud tehingute arvust vaid 1,5 protsenti.
Ka tõid maanteeameti juhid statistika abil välja selle, et inimesed on büroos kohal käimise asemel üha rohkem e-teenuseid kasutama hakanud. See tendents toimivat ka maapiirkondades ja soliidsemas eas inimeste hulgas.
“Kui inimesel on vaja näiteks juhiluba vahetada, saab ta selle tellida e-teenindusest ja see tuuakse talle otse koju,” sõnas Meelis Telliskivi.
Ümberkorraldustest kõneldes tuli jutuks ka sõidueksami sooritamise teema. Praegu alluvad eksamineerijad kohalikele büroodele, ent tulevikus soovib maanteeamet luua tsentraalse eksamikeskuse. Nii muutub eksamineeritava ja eksamineerija suhe anonüümsemaks ning igasugused seadusevastased kokkulepped ja tutvuse poolest eksamil läbilaskmine välistatuks.
Nagu maanteeameti juhtide jutust selgus, pole sedalaadi kokkulepped siiski üldse Jõgevamaa probleem, vaid pigem tuleb sedalaadi signaale Tallinnast ja Ida-Virumaalt. See ajendas nii mõndagi Jõgeva vallavalitsuses koosolekul viibijat küsima, miks meie siis ümberkoralduste pärast kannatama peame, kui meil selliseid juhtumeid ei esine.
Kui maanteeameti eesmärk võib olla tõesti oma büroode efektiivsust tõsta, siis paljud koosolekul viibinud tõdesid, et see efektiivsus tuleb väiksemate piirkondade elanike ja ettevõtjate arvelt: suuremasse linna sõitmine kulutab nii raha kui ka aega. Eriti innukalt olid maanteeameti Jõgeva büroo töö ümberkorraldamise vastu just ettevõtjad Arvi ja Indrek Tammel ning Riho Seppet: esimesed tegelevad põllumajandustehnika maaletoomise ja viimane haagiste edasimüümisega ning nii ühe kui ka teise puhul on vaja pidevalt maanteeameti büroos tehinguid teha.
Kustutab tule
“Kui praegu on Jõgeva büroo esindaja telefonikõne peale viie minutiga kohal ja ajab kõik vajalikud paberid korda, siis mis tulevikus saab?” küsis Arvi Tammel. “Tartust saame küll ka töötaja kohale kutsuda, aga millal ta ükskord siia jõuab? Ning pealegi tuleb meil tema kohalekutsumise eest maksta.”
Arvi Tammeli arvates oleks tulnud kõigepealt Jõgeva inimestelt küsida, kas nad on maanteeameti Jõgeva büroo tegevusega rahul. Ja midagi ümber korraldama hakata alles siis, kui rahul ei olda.
“Aga praegu oleme me bürooga väga rahul,” ütles Tammel.
Riho Seppet lisas, et räägitakse küll sellest, et inimesed peaksid rohkem e-teenuseid kasutama, aga samas on mõnedki teenused alles lõpuni arendamata.
“Tehtagu need teenused ikka enne valmis ja alles siis viidagu tavateenused ära,” sõnas Seppet. “Aga meil kipub nii olema, et kõigepealt viiakse riigi teenused ära, siis lähevad ära inimesed ja siis kustutab ettevõtja viimasena tule.”
Linnapea Aare Olgo tundis muret ka selle pärast, mis saab maanteeameti büroo töötajatest, kui büroo töö ümber korraldatakse. Kas siis on Jõgeva linnas kolm töötut juures?
“Me ei soovi ühestki oma töötajast vabaneda, nad on meil hästi koolitatud ja kompetentsed. Pakume kõigile võimalust jätkata, aga töötada osa aega mõnes teises büroos,” ütles Priit Sauk.
RIINA MÄGI
