Esimesel päeval oli kokkutulnutel võimalus tutvuda erinevate maaettevõtluse vormidega Saaremaal ning külastada Euroopa Sotsiaalfondi projekti raames loodud uusi käsitööpoode. Teine päev kulus vastavasisulistele loengutele ja aruteludele ning ühenduse üldkoosolekule.
Ökoseebist ja käsitööst
Üks meeldejäävamaid käike oli Kaarma lähedal Kuke külas asuvasse GoodKaarma tallu, kus oli võimalus tutvuda ökoseepide valmistamisega. Eestlanna Ea Velsvebel Greenwood ja ta inglasest abikaasa Stephen valmistavad talu vanas reheköögis ökoseepe alates 2005. aastast. Kogu töö tehakse käsitsi. Seebid on ökoloogiliselt puhtast toorainest, kuuest erinevast ökorasvast. Praegu valmib pererahval kuus kokku 5000 seebi ringis, mida on neliteist sorti. Osa toodangust läheb Iirimaale, Inglismaale, Sotimaale, Taani, Rootsi, Soome, Lätimaale ja Saksamaale, kõnelemata sellest, et järjest enam osatakse ökoseepe hinnata ka Eestis. Suvel ja sügisel on GoodKaarma talu avatud külastajatele ning soovijatel on võimalus osaleda seebivalmistamise ja viltimise töötubades.
Külastati ka õmblusvabrikut Powered by Karmel ja mitut käsitööpoodi Kuressaares, mis loodud Euroopa Sotsiaalfondi vastava projekti raames. Seda projekti ja käsitöötegemisi koordineerib Eesti Saarte Nõukogu esinaine Laine Tarvis, kes pidas maanaiste esindajatele ka loengu ettevõtlusest maapiirkondades.
Sotsiaalmajandus ja sotsiaalne ettevõtlus
Ühistegevusest ja sotsiaalsest ettevõtlusest kõnelesid Valdek ja Leonora Kraus Saaremaa Õppekeskusest. Viimane on ühtlasi ka HAPECO projekti Saaremaa koordinaator.
Saaremaa on koos Põlva-, Viljandi-, Järva-, Hiiu- ja Läänemaaga üks Eestimaa kuuest maakonnast, kes osalevad Euroopa EQUAL-programmi HAPECO projektis. Vastav programm kujutab endast sotsiaalettevõtete ja nende tugisüsteemide käivitamist Euroopa Liidus. HAPECO projekti eesmärgiks on moodustada puuetega inimeste tööühistuid, võimaldamaks neil luua oma ettevõtteid ja saada seal töökoht. Eestis, kus kehtib vaid turumajandus, ei soodust praegu kahjuks kehtivad seadused sotsiaalettevõtete loomist. Küll aga on nimetatud kuues maakonnas juba häid näiteid, kuidas asjad suurepäraselt toimivad.
Euroopa Liidus on oluline koht nendel sotsiaalsetel ettevõtetel, kelle eesmärk on anda tööd nii puuetega inimestele kui ka pikaajalistele töötutele. Paljudes riikides on sotsiaalsete ettevõtete toetamiseks välja töötatud riiklikud tugisüsteemid. On ju need sellised ettevõtted, mille peaeesmärk on mitte kasumi, vaid sotsiaalsete hüvede tootmine. Kokkutulnud leidsid, et Eestis vajaksid sotsiaalset ettevõtlust ehk rehabilitatsiooni maanaisedki, kes seni oma talus töötanud.
VAIKE KÄOSAAR
