Alates 3. septembrist on Betti Alveri Muuseumis võimalik vaadata ülevaatenäitust Marje Ernitsa loomingust. Kunstnik on üles kasvanud metsamehe perekonnas Kuristal, lõpetanud 1967. aastal Jõgeva Keskkooli ning õppinud Tartu Ülikooli ajalooteaduskonnas ja Tartu Kunstikoolis, mille lõpetas 1972. aastal.
Praegu elab Marje Ernits Põlvamaal suurte metsade keskel, maalib ja kirjutab ning peab maailmaga ühendust interneti kaudu. Jõgevale muuseumi jõudes vaatas ta esmalt huviga üle meie ruumid, oli rõõmsalt üllatunud, et muuseumirahvas tal töid tassida aitab, ning ronis kohe nobedasti lae alla.
“Olen juba aastaid kõik oma näitused ise üles riputanud, seega on mul suured kogemused,” ütles ta.
Esmamulje Marjest oli kui väga tegusast ja kõigega kursis olevast inimesest, ometi kinnitas ta ise, et tegelikult on ta väga eraklik.
“Nüüd, kui olen pensionil, saan teha just niisuguseid töid, nagu ise tahan. Varem oli oma lõbuks suure pildi maalimine minu jaoks liiga kulukas: seda oleksin saanud teha vaid siis, kui tellimus taga oleks olnud. Kunstnike Liitu ei tahetudki mind omal ajal vastu võtta sellepärast, et mul polnud esitada suuremõõtmelisi töid. Pärast seda ma polegi enam kuhugi astuma kippunud. Kirjanike Liitu mind kutsuti, aga seekord jätsin ise selle võimaluse kasutamata,” ütles Marje Ernits.
Näitusel on väljas tema tööd erinevatest perioodidest. On pliiatsijoonistusi, pastelle, õlimaale. Kõige viimane töö sündis tänu huvitavale raamile.
“Leidsin rabast huvitava puutüve, see oli oma viiskümmend aastat rabavees lebanud saar. Nii et enne tegin raami ja siis sündis sinna sisse pilt,” tunnistas Marje Ernits.
Töö nimeks on “Pruut”. Igaüks võib aga pilti omal viisil lahti seletada. Keegi märkas, et vanem naine, kes pruudi tagant paistab, on talle nagu tugitooliks, mõni näeb kahe põlvkonna seost, mõni noorust ja vanadust. Üraskid on aga raamile väga kauni pitsitaolise mustri teinud. Üks pildipaar aga ongi alapealkirjaks saanud “Ü-tehnoloogia”, mis tähendab et üraskite töödeldud männikoor on pildil maalitud maastikus kõrguvateks lossimüürideks. Huvitav on ka “Tapeet”, millel erinevaid ajastuid on kujutatud lihtsalt tapeetidena meie kodu seinal, mis lõpuks aga maha kooruvad, nii et püsima jääb ikka see, mis kõige all — lihtne ja rõõmus lapsepõlvemuster.
Keskkooli lõpetas Marje Ernits Jõgeval koos Reet Kikkase, Uno Kase, Leo Androni, Lembit Sepa ja teistega.
“Oma endiste klassikaaslastega ma enam eriti kokku puutunud ei ole, aga mõnedega neist ma siiski suhtlen,” ütles Marje Ernits.
Pärast Jõgevalt lahkumist pühendus ta rohkem õpingutele ja oma perele. Ta on suureks kasvatanud kaks poega ja tütre. Noorem poeg teeb praegu autoasjanduses magistritööd, teised on oma õpingud ammu lõpetanud. Keegi lastest ei ole kunstnikuteed valinud, ilmselt nägid nad ema kõrvalt, milline virelemine on elada maalist maalini. Siiski pole kunst võõras neilegi.
Enne pensionile jäämist töötas Marje Ernits Võrus kunstiõpetajana. Luuletusi on ta avaldanud juba 1984. aastast, mõned aastad tagasi hakkas ta ka romaane kirjutama. Romaan “Õpetaja, õpetaja!” jõudis 2002. aasta romaanivõistlusel äramärgitud tööde hulka. Tema romaani retsensendiks oli Piret Viires.
“Piret julgustaski mind edasi kirjutama. Ütles, et väga hea on lugeda. Keegi peab ju tõuke andma, ise ei oska ennast kõrvalt hinnata. Eks näituselegi tule kunstnikud oma piltidega selle pärast, et teada saada, kas nende tööd ka teistele inimestele midagi pakuvad,” selgitas Marje.
Ka oma romaanides (nüüdseks on neid ilmunud juba kolm: “Õpetaja, õpetaja!”, “Punane polügoon” ja “Hoia mu kätt”) on Marje kirja pannud ilusamad aastad oma elust, alates lapsepõlvest ja kooliajast.
“Kirjutan asjadest nii, nagu ma mäletan, märkmeid ma teinud ei ole. Ometi imestas Piret Viires, kuidas on võimalik kirjutada asjadest lapse silmade läbi, end tagasi lapseks mõeldes,” ütles Marje Ernits.
Tema raamatuid on tõepoolest hea lugeda, neis on väga palju tõetruult meelde jäänud detaile, mis äratavad lugejaski selgeid pilte, lõhnu ja mõtteid oma lapsepõlvest: meenutusi päikselistest lumistest talvepäevadest, katkeid vanemate jutust, üllatushetki külastusretkedelt naabrite juurde.
26. septembril kell 14 on kunsti- ja kirjandushuvilistel Betti Alveri Muuseumis võimalik Marje Ernitsaga kohtuda. Sealsamas on võimalik osta ka tema raamatuid ja pastellmaale.
HELI JÄRV
