Homme möödub 70 aastat päevast, mil ilmus vastloodud Jõgeva maakonna oma ajalehe Kolhoosnik esimene number. See oli aeg, mil ajastust kantud nimede all hakkasid kohalikud lehed ilmuma kõikides maakondades. Nii sündis ka meie maakonnaleht.
Ajalehe väljaandjaks oli neljal esimesel kümnendil EKP Jõgeva Rajoonikomitee ja Jõgeva Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu. Nagu kui kõikidel teistel maakonna (hiljem rajooni) lehtedel. See tähendas, et peatoimetaja panid paika kohalikud parteijuhid ning neile tuli lehetegemisest ka igapäevaselt aru anda.
Kolhoosnik hakkas ilmuma kohe kolm korda nädalas ja vanamoodsas formaadis, 52 x 36 cm. Kuna maakondi ei jätkunud kauaks, siis juba oktoobris 1950 sai maakonnalehest rajoonileht. Väikesed rajoonid eksisteerisid järgmise kümnendi. 1952. aastal omandas ajaleht uue, tänaseni püsiva formaadi. Mustvee rajoon lakkas eksisteerimast 1959. aastal, Põltsamaa kolm aastat hiljem. Nii sai ajalehest suure Jõgeva rajooni ühine häälekandja, mis alates 15. maist 1962 hakkas kandma nime Punalipp.
Vooremaa tulemine
Muutmiste tuules hakati 1988. aastal otsima uut nime ka Jõgeva ajalehele ning rahvaküsitluse põhjal sai maakonnalehe uueks nimeks Vooremaa. Selle nime all ilmus esimene ajaleht 6. mail 1989. Nii on Jõgeva maakonna ajaleht ilmunud Vooremaa nime all juba 30 aastat. Nimevahetuse ajal oli lehe väljaandjaks toimetuse töötajatest moodustatud AS Vooremaa, kuni 1995 kevadel läks maakonnaleht erastamisele ning uueks omanikuks sai AS Seitung, kes on lehe omanikuks olnud pea viimased veerandsada aastat.
Seitsme aastakümne jooksul on maakonnalehes töötanud arvukalt ajakirjanikke, kellest paljud on tuntud tegijad ka üleriigilises meedias. Toimetust on juhtinud 14 peatoimetajat, kelle tööperioodid on olnud õige erineva pikkusega.
Kauaaegseim peatoimetaja oli Olga Uulits, kes tegi seda tööd 21 aastat (1954–1975). Natuke lühemaks jäi tööperiood tema järglasel, Eesti NSV teenelisel ajakirjanikul Hugo Alteril, kes juhtis toimetust 20 aastat (1975–1995). Kahel korral (2003–2005 ja 2007–2017) peatoimetajaks olnud Helve Laasik on selles ametis olnud kokku seega 12 aastat.
Aga on olnud ka paarikuise staažiga peatoimetajaid, nagu Viktor Varjend (1949), Aivar Roop (2006) ja Andres Porila (2007). Mitmel lühemal perioodil on peatoimetaja kohusetäitjana töötanud Riina Mägi.
Jõgeva ajaleht on aastate jooksul teeninud tunnustust nii ekspertidelt kui ka lugejatelt. 1987. aastal ilmunud raamatus „Rajoonileht ja lugeja” nimetatakse toonast Punalippu üheks tugevamaks rajoonileheks. Sellest andsid tunnistust ajakirjanike ja toimetuse võidetud tunnustused, samuti lugejauuringud.
Medalid hea töö eest
- aastal sai Punalipp diplomi NSV Liidu Rahvamajandusnäituselt. Lisaks anti näituse hõbemedal peatoimetajale Olga Uulitsale ning pronksmedalid asetoimetajale Herbert Söödele ja kirjanduslikule kaastöölisele Julius Tillole. 1979 teenis toimetus kolmanda preemia üleliidulisel konkursil mitmekülgse ja agara aktiivi ning lugejate kaasahaaramise eest.
Ajakirjanikest pärjati kõige enam Julius Tillot, kes teise eesti ajakirjanikuna sai Valdo Pandi järel 1969. aastal NSV Liidu Ajakirjanike Liidu preemia. Eesti NSV Ajakirjanike Liidu preemiaid võitis Tillo mitmeid. Näiteks 1959. aastal olukirjelduse „Lihtsaid ridu lihtsatest inimestest”, 1960 „Vagu vao kõrvale” ja 1962 „Eskiise kolhoosikülast”.
Mitmekordne laureaat oli Evald Jõgis, kes hiljem Rahva Hääles töötades pälvis Eesti NSV teenelise ajakirjaniku aunimetuse. 1959. aastal määrati Jõgisele kui toonasele Kolhoosniku asetoimetajale Eesti NSV Ajakirjanike Liidu preemia följetoni „Appi! Appi! Appi!” eest.
- aastal tunnustati lehe peatoimetajat Hugo Alterit ja korrespondenti Gunnar Isotamme, mitmeid publitsistikapreemiaid teenis taas Punalipus põllumajandusest kirjutanud Julius Tillo.
- aastal tunnistati Punalipu põllumajandusosakond (juhataja Tiit Lääne) Eesti Ajakirjanike Liidu toimetusest parimaks.
Jõgeva ajaleht tõestas aastate jooksul sedagi, et head sisu toetab hea vorm. Nii teeniti ka I ja III järgu diplomeid ofsetlehtede üleliiduliselt konkursilt. Eestis pälvis Punalipp kujunduslikult peapreemia paljudel aastatel, 1970–1974 viis aastat järjest.
Uuenduste ja ajaga on ajaleht Vooremaa kaasas käinud ka sel sajandil, kandes jätkuvalt edasi rolli, milleks üks kohalik leht on loodud.
Maakonnalehe peatoimetajad
Viktor Varjend
Feodor Grodinski
Aksel Tamm
Olga Uulits
Hugo Alter
Ülle Lääne
Kristiina Tamberg
Peep Lillemägi
Aare Kirna
Helve Laasik
Jüri Leesment
Aivar Roop
Andres Porila
Helve Laasik
Tiit Lääne
IMRE ERIMAA
