Teisipäeva pärastlõunal toimunud maakonnalehe Vooremaa korraldatud Riigikogu valimisdebatt tõi laua taha seitse riigikokku pürgijat, kellega arutati maakonda puudutavatel teemadel, lähtudes erakondade valimisprogrammidest. Omavahel jõuti paljuski kokkuleppele, kuid oli teemasid, milles arusaamad lahku läksid.
Järgnevalt oleme ära toonud kõikidele erakondadele esitatud sarnased küsimused ning personaalselt kandideerijatele suunatud arupärimised.
Kas peate õigeks Tartu- ja Jõgevamaa ühises piirkonnas kandideerimist või pigem eelistaksite väiksemaid ringkondi?
SOTSIAALDEMOKRAADID
Kui vaatame aastate jooksul Jõgevamaalt riigikokku saajate arvu, siis neid võiks olla rohkem. Kui Jõgevamaal on täna kolm omavalitsust, siis vähemalt kolm mandaati võiks olla. Võimekus on meie maakonnal olemas. See on valimisseaduse muutmise teema, täna oleme seisus, kus meie ringkonnas on mandaatide osa aastate jooksul vähenenud. Ma usun, et parem esindus maapiirkondadele on vajalik.
KESKERAKOND
Pooldan, et mida vähem me muudame seadusi, mis on meile igiomaseks saanud, seda parem on.
REFORMIERAKOND
Vaadates seitset mandaati Jõgeva- ja Tartumaal, siis Jõgeva rahvaarvu vaadates võiks jääda ka kolm mandaati. Võiks jääda nii nagu on, sest seosed omavalitsuste ja kohalike omavalitsusliitude vahel on olemas.
EKRE
Võiks jääda nii nagu on, aga üle Eesti oleks vaja ebavõrdselt jaotatud mandaate kohendada. Ringkonnad on erineva suurusega ja vajaksid ühtlustamist.
ISAMAA
Pooldan Jõgevamaad eraldi, suurusjärgus võiks Jõgevamaal olla kolm mandaati ja Tartumaal neli. Siis saaks ühest maakonnast rohkem inimesi oma kodukohta esindama. Olulisem on see, et kui maakonnad on eraldi, kaovad maakondadeülesed peibutuspardid.
ROHELISED
Ajalooliselt oleme kuulunud Põhja-Tartumaa alla, minu arust on Jõgevamaa probleemid samad, mis enamusel Tartumaa valdadel, seega peaksime koos jätkama.
VABAERAKOND
Tundub, et süsteem on siiani toiminud ja muutma seda ei hakkaks. Teoreetiliselt on olemas oht, et Jõgevamaalt keegi riigikokku ei pääse, see oleks halb. Kindlustamaks olukorda, kus maakonnast saaks alati esindaja sisse, võiks maakonnapõhine struktuur olla parem tõesti.
Nimetage kolm küsimust või probleemi, mille tõstaksite istungil või päevakorrapunktil lauale, kus käsitletakse meie maakonna küsimust.
VABAERAKOND, Kaido Väljaots
Tahaksin suurema muutusena näha otsedemokraatiat ja rahvahääletust, sest tänased 10 erakonda on suutnud toota 433 lehekülge erinevaid programme. Võiksime ette võtta otsedemokraatia rakendamise ja Rail Balticu tuua Jõgeva-Tartu-Valga suunale.
ROHELISED, Ivo-Hannes Lehtsalu
Jõgevamaale on vaja juurde tasustatud töökohti, sest paljud lahkuvad Jõgevamaalt just seetõttu, et siin pole head tööd. Ühistransport on küll tasuta, kuid see pole inimestele sobival ajal. Peame oluliseks loodushoidu ja internetis asjaajamise nutikaks tegemist, et kogu vajaliku saaks kodus ära teha.
ISAMAA, Tiit Lääne
Oluline on see, kuidas peatada maakonnas elanike arvu vähenemine. Selle alla tuleksid teemadena elamisvõimalused, lisaks infrastruktuur nagu neljarealine Tallinn-Tartu maantee ja Rail Baltic läbi Jõgeva, samuti kiire internetiühendus. Need muudaks Jõgevamaal elu kaasaegsemaks.
EKRE, Raivo Põldaru
Me oleme põllumajanduspiirkond heade põllumaadega, seega on see oluline. Me ei tohiks bürokraatiaga takistada ettevõtjaid, sealhulgas väikeettevõtjaid, peame tegema nii, et nende tee oleks tegevuse alustamiseks kerge. Sooviksin näha, et Põltsamaa loss lööks õide ja saavutaks taseme nagu see kunagi oli ning seal käiks turistid ja kohalikud inimesed aega veetmas.
REFORMIERAKOND, Raivo Meitus
Kui ettevõtja soovib maakonda tulla, siis peaksid arendused ja detailplaneeringud olema talle võimalikult soodsad ja kiiresti läbitavad. Oluline on kvaliteetne transpordiühendus ja hea internetiühendus.
KESKERAKOND, Peep Põdder
Kui meil ei ole noortele midagi pakkuda, siis nad lähevad ära. Tahan, et riik tuleks inimese juurde tagasi, et inimene, kes elab maal, ei peaks suhtlema vaid arvutiekraani ja e-riigiga, mis ei anna head nõu ega asjalikku tuge. Arstina näen, et peame aitama inimesi küttekolletega. Maainimeste küttekolded on katkised ja vanad ning nende parandamiseks ei jätku raha. Peaksime kampaania korras küttekolded korda tegema.
SOTSIAALDEMOKRAADID, Jüri Morozov
Peame oluliseks tervelt elatud aastaid, see algab noorest east. Võimalused huviharidusega tegelemiseks seovad kohe kodukandiga. Kui räägime, et Jõgevamaa on põllumajanduspiirkond, siis on vaja luua toodetele lisandväärtust ning arendada teadust, mis meil teaduskeskuse näol olemas on. Olulised on soodsad üüripinnad ja kaasaegne internetivõrk. Peame oluliseks ka taastuvenergiat ja seda on meie piirkonnas võimalik rakendada.
Mida peab tegema, et maapiirkond ei jookseks noortest tühjaks?
SOTSIAALDEMOKRAADID
Ei ole halb, kui noored käivad pärast kooli lõpetamist kogemust saamas välismaal. Avatud maailm on see, mis loob eelkõige noortele ja meile võimalusi. Olen näinud, et noored tulevad tagasi, eriti kui nad tunnevad, et kohapeal aetakse õiget asja ja neil on olemas elamispinnad. Meie peame looma tingimused, et nad saaks siin elada ja noored ise loovad juba töökohti.
KESKERAKOND
Inimest hoiab kõige paremini ühe koha peal kinnisvara, sest seda ei saa hooleta jätta. Peaksime noortele lihtsaks tegema elu alustamise ja kohapeale kinnisvara soetamise. Pole halb, kui noored käivad maailma vaatamas, selle kaudu areneme ka meie. Tähtis on, et noored tuleks tagasi ja siis tuleb meil teha kõik, et neil oleks võimalik siin jalga kinnitada.
REFORMIERAKOND
On hea, kui noor läheb end täiendama, oluline, et ta leiaks oma teadmistele vastavad väljundid. Arvan, et kinnisvara ainult kinni ei hoia. Kui noor tagasi tuleb ja peret looma hakkab, siis on eelduseks, et lastele on kõik võimalused loodud alates lasteaiast gümnaasiumini, lisaks huviharidus.
EKRE
Pakume soodustusi lapsi kasvatavatele noortele peredele. Näiteks maksusoodustused, et oleks võimalik kodu soetada ja hiljem laene kompenseerida. Pärast kooli lõpetamist tahame, et noored seoksid end siin tööga. Kui nad on maksumaksja kulul siin hariduse saanud, siis esimesed aastad peaksid nad pühendama Eesti riigile, siis maailma vaadata ja tagasi tulla.
Tagasi tulevatele eestlastele tuleks luua üksus, kes nende inimestega tegeleks, et nad tuleks tagasi endale sobivasse keskkonda.
ISAMAA
Välismaale tuleb end arendama ikka minna ja siis tagasi tulla. Me peame looma tingimused, et inimene sooviks koju tagasi tulla, näiteks võimalikult head sporditingimused või võimalused end teistel elualadel täiendada.
ROHELISED
Mõned noored tahavad maailma näha.
VABAERAKOND
Kui on atraktiivne elukeskkond tunnisõidu kaugusel ülikoolilinnast, siis noored teadlased on valmis kuni tund aega tööle sõitmiseks kulutama. Teine variant on turism, ehk inimene, kes ülikoolilinnas töötab, vajab puhkeaega. Me peame tuvastama, mis on meie unikaalne vara piirkonnas ja selle peale ehitama strateegilise plaani ning selle ellu viima.
Milline on teie seisukoht põllumeestele toetuste maksmise osas. Kas Eestimaa ja Jõgeva põllumees väärib samasugust kohtlemist Euroopa põllumeestega?
SOTSIAALDEMOKRAADID
Meie põllumehi peaks kohtlema samamoodi kui kogu Euroopa põllumehi. Kuid tänane probleem on selles, et meie põllumehi toetatakse oluliselt vähem kui Euroopa põllumehi kokku. See pole mitte oluline valdkond ainult Jõgevamaale vaid Eestile tervikuna. Näiteks oleks meil võimalik laiendada veisekasvatust, sest sobivaid maid on piisavalt. Toetama peab ka muid valdkondi.
KESKERAKOND
Toetused peavad olema võrdsed. Meie põllumehed on tublid, asjalikud ja innovaatilised ning me peame samas vaimus jätkama.
REFORMIERAKOND
Pooldame põllumajanduspoliitika muutmist ühtsemaks ja õiglasemaks ning jätkame jõupingutusi, et aastatel 2021–2027 oleks Eesti tootjatele tagatud võrdsed konkurentsitingimused ning otsetoetuste maksmisel poleks liikmesriikide vahel suuri erinevusi.
EKRE
Toetused peavad olema võrdsed ja meie kohtlemine oleks sama nagu teistel Euroopa riikidel.
ISAMAA
Kindlasti tuleb põllumajandust võrdselt toetada, see on Isamaa programmis selgelt sõnastatud, seda enam Jõgevamaa puhul, kus põllumajandus, metsandus, kalandus ja mesindus moodustavad Jõgevamaa tootmise ühe olulise osa.
ROHELISED
Toetame, et Euroopa põllumeestega oleks toetused ühesugused, siis on võimalik ka looduslähedaselt toiduaineid toota. Keemiat tuleb kasutada nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik.
VABAERAKOND
Peame suutma tagada olukorra, kus Eesti põllumehel on Euroopa põllumehega samad toetustingimused. Teisena näeme, et toetusi tuleks kõigil hakata ühtmoodi vähendama, sest Euroopa Liidu eelarvest moodustab poole põllumajandusele suunatud toetused. Tuleks käima saada riskide maandamine ja kindlustus, mis aitaks näiteks raskete ilmastikuolude puhul hakkama saada.
Kas riik peaks aitama pühakodasid ülalpidamisega? Milline on teie seisukoht maakonnaüleste kultuurisündmuste toetamisega riigi seisukohalt?
VABAERAKOND
Kirik peaks olema omaette. Kuid kultuuripärandisse kuuluvaid hooneid peaks riik, kohalik omavalitsus kui ka erainitsiatiiv aitama säilitada. Ürituste puhul näen, et kui see on seotud maakonnastrateegiaga, siis on see hea võimalus oma maakonda müüa.
ROHELISED
Kiriku kogukonnad on väikesed ning enamus hooneid on vanad ning neid ei suudeta omade jõududega remontida. Kuna ka muinsuskaitse esitab rangeid nõudeid, siis peaks riik toetama nii palju, et hooned vähemalt ära ei laguneks. Suuremaid üritusi peaks riik toetama, sest valla jõud ei pruugi neist üle käia.
ISAMAA
Riigi ja kiriku suhet täpselt määratleda ei saa. On olukordi, kus riigi toetus on möödapääsmatu. Suursündmuste puhul peab paigas olema konkreetne strateegia, millele raha anda ning mõelda, kui palju see maakonna inimestele tagasi annab ja palju sellest laiemalt kasu on. Kahtlemata on toetusi vaja, kuid seda läbimõeldult.
EKRE
Kirikud on muinsuskaitse all ja see seab reeglid. Siis tuleb riigil tegeleda kirikute toetamisega, et nad ei laguneks. Oleme oma programmis kirjutanud, et vaatame muinsuskaitseseaduse veelkord läbi, vaatama sellele, et nõuded lähevad leebemaks. Ürituste puhul leian, et riik peab põhiseaduses toodud mõtete eest seisma, järelikult on vaja seista selle eest, et kohapeal toetatakse kultuuriüritusi. Kõike ei saa jätta entusiastide ja nende initsiatiivi peale. Riik peab panustama.
REFORMIERAKOND
Jõgeva linnas on seitse erinevat koguduseliiki ja siiani on neid rahastanud kohalik omavalitsus. Ürituste puhul toimub rahastamine läbi JAEK-i, ehk rahandusministeerium eraldab raha, mida saab kasutada üle maakonna toimuvate sündmuste toetamiseks.
KESKERAKOND
Kultuuri peab toetama. Kirikutes on võimalik korraldada ka muusikafestivale ja teisi üritusi, neid tuleb toetada. Maakondlike ürituste puhul saab kohalik omavalitsus endale lubada paari-kolme korralikku üritust. Kui midagi korraldama hakkame, peaks riik hoopis küsima, kas ta saab meile kuidagi appi tulla.
SOTSIAALDEMOKRAADID
Kirikud kannavad endas kultuuriväärtust ja Jõgevamaal on kirikuid palju, eriti Peipsiveerel. Väikesed kogukonnad ei suuda kirikuid üleval pidada. Seega on kultuuriväärtuste hoidmiseks ressurssi vaja juurde anda. Ka sündmusi on vaja toetada.
KÜSIMUSED ERAKONDADELE
ROHELISED – Kuidas aitate kaasa perearstikriisi vähenemisele?
Ülikooli lõpetajaid tuleb maale meelitada. Neile tuleks teha soodustusi näiteks korteri osas ja maakonnas peaks rohkem üritusi toimuma, kus ka noored saaksid osa võtta, et neil siin igav ei hakkaks ja nad siia tulla tahaksid.
KESKERAKOND – Hiljuti tuli uudis Tallinna suurhaiglast. Kas see tähendab, et 10 aasta pärast Jõgeval haiglat ei ole?
See ei tähenda seda. Maakonnas on haiglat kindlasti vaja. Kui inimesed maakonnas elavad, siis siia nad ka jäävad ja kui haiglat poleks, tungleksid nad mujale. Meie meditsiini viga on selles, et patsiendid on tervishoiu ja meditsiini jaoks mitte vastupidi. Meditsiin peab liikuma patsiendile lähemale. Noored arstid ei taha maakonnas töötada seepärast, et instrumentaalsed võimalused on väiksemad.
REFORMIERAKOND – Kuidas teie haridusvaldkonna programm ergutab rohkem Luua metsanduskooli õppima tulemist?
Nõukogust on kostunud elukestvaõppe programm, et Luua metsanduskool säiliks. Oluline on ka integreerimine. Täna ei ole võimalik gümnaasiumiharidusega lapsi integreerida Luua metsanduskooliga, sest see on väga keeruline ja õppeprogrammid seda ei võimalda. Luua metsanduskooli puhul on olemas ettevõtted, kes aitavad õpet korraldada ja toetada. Luual on tulevikku ja metsandus on meie erakonna jaoks väga oluline.
ISAMAA – Soovite, et õpilased 60 minutit igas koolipäevas liiguksid. Kuidas see praktiliselt välja näeb?
Me näeme, et 60 minutit on koolilastel täiesti vajalik kogus füüsilist koormust iga päev saada. See on ette nähtud järgmiste aastate koostöös Eesti Olümpiakomiteega aastani 2035. Õpilaste koolipäevad on pikad ja tihedad, kuskilt tuleb mõnedes õppeainetes kokku panna ja lõivu maksta, kuid hea tahtmise juures on see võimalik. Võimalik on aktiivsete vahetundide kasutuselevõtmine. See on pikem töö.
EKRE – Soovite noori peresid oma kodudesse. Täna on Jõgeva kinnisvaraturg kehvas seisus. Kuidas seda olukorda parandada?
Tegemist võib olla nii korteri kui ka majaga. Kuid olulisem on pere finantsseis. Kui noorel perel oleks võimalused ja finantsid, siis ehitajad ka ehitaksid ning teeksid lagunema hakkavad majad korda. Soovime noori peresid toetada maksulaekumiste vähendamisega ja kodulaenu kompenseerimisega. See võimaldab noorel perel endal tegutseda.
SOTSIAALDEMOKRAADID – Teil on noorteküla kogemus Voorel. Millised piirkonnad sobiksid meie maakonnas veel noorteküladele?
Alustasime Voore projekti ettevalmistamisega 2006. aastal. Kui detailplaneering valmis, oli 34 krundil 42 tahtjat. Sinna on rajatud infrastruktuur ja täna on kaheksa lepingut sõlmitud. Toonane valitsus ei teinud otsust, et anda maa tasuta Saare vallale, et me saaks ehitust alustada. Üks maja on noortekülas valmis, kaks ehitamisel. Tegemist peab ennekõike olema piirkonnaga, kus on olemas kool või lasteaed ja kus oleks õpilastele ja noortele peredele elamispinda. Jõgevamaal on selles osas perspektiivi.
VABAERAKOND ‒ Toetate koolis huvitegevuste võimalust ja noortekeskuste loomist ja laienemist. Kas tänasel Jõgevamaal on piisavad võimalused olemas?
Tahame keskenduda õpilasele, mitte lõpptoodangule. Tahame üles leida need inimesed, kellel on ühes või teises kohas annet ja kus ta silm särama hakkab. Sellest lähtuvalt tahame, et oleks tasuta üks huviring ja üks trenn. Ja kui on näha, et õpilasel on muu huvi, siis oleks huviring tasuta.
EKRE – Parandate siseriiklikke raudteeühendusi. Kas see tähendaks Jõgeva suunale rohkem ronge ja suuremaid kiiruseid?
Praegu on rongid väga täis, seega on neid juurde vaja või vähemalt pikemaid ronge. Inimeste liikumine Tallinna ja Tartu vahel on intensiivne ning tuleks kasuks, kui praeguse kahe tunni asemel saaks Tallinna näiteks pooleteise tunniga.
ROHELISED – Teie programmis on lause, et meil on e-valitsus, aga mitte e-riik. Kuidas see teie meelest Jõgevamaal avaldub?
Igal pool on e-asjaajamine, näiteks digitaalallkirja andmine, kuid tihtipeale need ei tööta. Maal ei ole paljudel kiiret internetiühendust, kuid selle kasutuselevõtt leevendaks paljud sellised probleemid. Siis võiksid ka vanemad inimesed omavahel suhelda ja näiteks ka perearstiga kodust lahkumata vestelda.
ISAMAA ‒ Toetate eestikeelset õpet, kas selle põhimõtte rakendamisel oleks vaja eraldi pingutusi, mis puudutaks meie maakonna kakskeelseid elanikke?
Kõike korraga on keeruline muuta ja see ei anna soovitud tulemusi. Paljudes kohtades kasutatakse 60:40 õpet, seda ka Jõgevamaal. Tervikuna ma ei näe Jõgevamaal erilisi murekohti.
KESKERAKOND – Lubate toetada kergliiklusteede ja liikumisradade võrgustiku loomist ja multifunktsionaalseid spordiväljakuid. Kuidas seda meie maakonnas rakendada?
Suurim probleem kergliiklusteede puhul on see, et need võiks omavahel moodustada terviku, kus liikuda saaks. Siis oleks võimalik ka näiteks rulluisumaratoni korraldada. Kõigi spordirajatiste puhul ei ole keeruline leida raha, vaid oluline on tõsiasi, et see vajab hooldamist ja korrashoidu ning see tähendab, et raha peab igal aastal selle jaoks olemas olema.
VABAERAKOND – Tahate anda hõreasustusega piirkonnas autojuhilubasid alates 16-eluaastast. Mis tagab selle, et iga 16-aastane on juhiloaks vaimselt ja sotsiaalselt küps?
Hetkel võib 16aastane taotleda A-kategooria juhiluba, ehk sõita mootorrattaga, mis on oluliselt ohtlikum kui autoga sõitmine. Vaimset ja füüsilist kontrolli võiks läbi viia samamoodi nagu mootorrattalubadegi puhul.
KERTTU-KADI VANAMB
