Meie kodulinna areng on toimunud tõusude ja mõõnadega. 1970.-1980. aastate ehitusbuumile järgnes 1990. aastate alguse langusperiood. Siis võis siin korraliku korteri omandada motorolleri hinnaga. Vahepeal oli tõesti tunne, et see paik on jumalast hüljatud, sest reisirongiliiklus peaaegu seiskus, maanteed olid auklikuks sõidetud ja töökohtade arv vähenes. Pole siis ime, et mõne aastaga lahkus linnast tuhatkond inimest.
Uue aastatuhande algus tõi aga silmaga nähtavaid muudatusi Jõgevalegi. Sissetulekute kasv ja laenusaamise lihtsustumine andsid võimaluse uute hoonete ehitamiseks ja vanade renoveerimiseks. Tänaseks oleme jõudnud arengufaasi, kus korraga on käsil hulgaliselt projekte, mis lähiajal muudavad oluliselt väljakujunenud linnapilti.
Aastakümnetega omaseks saanud linnamiljöö on arengu tõttu muutumas. Tänaseks on korteri keskmine hind Jõgeval tõusnud 150 000-200 000 kroonini, ent see on siiski pea kaks korda madalam kui Põltsamaal. Hinnavahe on tingitud asjaolust, et naaberlinnas on vähe korterelamuid. Tartu omadele jäävad siinsed korterihinnad alla neli-viis korda. Madalad müügihinnad ei soodusta veel massilist uuselamute rajamist. Siiski oleme selleks valmis ja algatasime planeeringud ca 30 ühepereelamu rajamiseks.
Säilitada väärtuslik
Jõgeva linnapildi väärtuslikuma osa säilitamine, renoveerimine ja uue rajamine on vastutusrikas ja pikaajaline protsess, mille käigus tuleb eelkõige arvestada siinsete elanike huvidega. Samas ei saa jätta tähelepanuta ka meie külaliste vajadusi, kes siia kas lühemaks või pikemaks ajaks külla tulevad.
Enne sõda oli Jõgeva kesklinn erineva kasutusotstarbega hooneid täis pikitud. Keskturg ja Suur tänav olid kaetud munakivisillutisega. Sõjatules hävis valdav osa kesklinna puithoonetest, osa lammutati hilisemate ehitustööde käigus. Sõjaarmide silumiseks rajati põlenud ahervaremetele uusi haljasalasid ja parke, mis on tänaseks täisealiseks sirgunud. Nüüd seisame küsimuse ees, kuidas arendada linna südant nii, et siin harmoneeruksid ajalooline ja tänapäevane stiil, et planeeringu proportsioonid oleksid tasakaalus ja et ei peaks tehtut mõne aja pärast ümber ehitama hakkama.
Linna arendamisel järgitakse linnavolikogu poolt heaks kiidetud pikaajalist arengukava ja üldplaneeringut. Kesklinna kui kõige olulisema osa kohta linnast on koostatud veel täiendavalt kesklinna detailplaneering. Kõik eelpool toodud dokumendid läbivad enne rakendumist avaliku tutvustuse ja arutelu, mis peaks välistama juhuslikud ja pinnapealsed otsused.
Avalikku huvi pakkuvate planeeringute aruteludel, mille kohta avaldatakse vastav teade ajalehes, saavad osaleda kõik soovijad. Paraku on linnakodanikud senini planeeringute aruteludele harva oma mõtteid välja ütlema tulnud. Planeeringute materjalidega on võimalik tutvuda nii raamatukogus kui ka linnavalitsuses. Loodetavasti jätkub inimestel tulevikus rohkem huvi ja julgust õigeaegselt oma elukeskkonna kohta arvamust avaldada.
Et linn koduse ja tegusana võiks toimida, tuleb elukeskkond siin muuta selliseks, et oleksid tingimused nii suuremate ürituste korraldamiseks kui ka puhkuseks. Kesklinnas peab olema mugav ja kena, aga see võiks olla ka koht, kuhu õhtuti või päeval lihtsalt kokku tullakse, et suhelda. Korrastatud ümbrus tekitab lugupidamist ja uhkustunnet oma linna üle.
Kaupluste vahelisel alal oleme projektikohaselt maha võtnud osa puid, et teistele kasvuruumi anda ja haljasala õhulisemaks muuta. Kahjuks jäi omal ajal töö lõpule viimata ja praegu ?naudime? poolikut lahendust. Nööbi järgi on ju raske hinnata ülikonda tervikuna.
Platsi on vaja
Luban teile, head kaaslinlased, et Jõgeva kesklinna arendades jäetakse alles piisavalt haljastust ? nii murupinda kui ka erinevas vanuseastmes puid. Juba praegu on linnapilti lisandunud värviilu, mida pakuvad värskelt rajatud lillepeenrad.
Selleks aastaks kesklinna kavandatud ehitustööd hõlmavad kultuurikeskuse esist territooriumi ja kaupluste vahelist haljasala. Nende tulemusena paraneb kesklinna ilme ja jalakäijate ohutus, täienevad puhkamisvõimalused ja rajatakse purskkaev.
Kesklinnas puudub praegu maa-ala, kus korraldada vähegi suuremaid üritusi. Senini oleme lubanud telke püsti panna ja mõningaid ettevõtmisi korraldada kauplustevahelisel haljasalal ? teades, et niikuinii läheb seal ükskord ehituseks. Pärast platsi korrastamist ei saa selles paigas aga enam murupinda kahjustavat tegevust lubada. Elu näitab, et me vajame kesklinna ühte suuremat platsi, mis oleks kivisillutise all ja millel saaks korraldada rahvaüritusi. Parkimisprobleemi leevendamiseks on kavas edaspidi välja ehitada parkla raudteeäärsele vabale alale.
Jõgeva aukodaniku tiitli pälvinud Aleksander Orase elutöö väärib nii tänaste kui ka tulevaste põlvkondade lugupidamist. Meie võiksime oma austust tema töö vastu üles näidata nii, et anname mõnele haljasalale tema nime.
Kahtlemata on puhas õhk ja looduslähedus Jõgeva üks väärtusi, mis meelitanud siia nii mõnegi uue elaniku. Igal aastal istutame linna erinevatesse paikadesse sadu uusi puid, et kompenseerida väljalangenuid. Loodan, et mõistlikult käitudes suudame säilitada Jõgeval tasakaalu uue ja vana vahel, roheluse ja uusehitiste vahel.
Targasti toimetades ehitame üles linna, kus meil kõigil on hea elada.
VIKTOR SVJATÕ?EV,
Jõgeva linnapea
