Maakonna seisukoht gümnaasiumide tuleviku küsimuses selgub veebruaris

<span lang=””>

Gümnaasiumivõrgu korrastamise küsimus on üsna teravalt päevakorral juba pikemat aega. Nüüd on aeg sealmaal, et veebruari lõpus peavad kõik maakonnad oma hinnangu ja seisukoha haridusministeeriumile  esitama. See tähendab, et sõnaõigus on koolivõrgustiku muutmisel ka kohalikul omavalitsusel ning otsuseid ei tehta ainult ministeeriumis laua taga.

Mis puudutab reformi Jõgevamaal, siis praeguseks on ainukesena selge, et riigigümnaasium tuleb Jõgevale; ehitustegevus ja ümberkorraldused algavad juba käesoleval aastal. Samas on üsna selgusetu, mis saab maakonna teistest gümnaasiumidest, sest on selge, et ühest gümnaasiumist Jõgevamaale ei piisa.

Lisaks Jõgeva kahele gümnaasiumile ja täiskasvanute keskkoolile  tegutseb meie maakonnas veel kuus gümnaasiumi. Üsna kindel, et reformi käigus jääb neist alles maksimaalselt kolm, kuid selge pole veel, millised olemasolevatest.  Palju on räägitud Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, mis tahaks jätkata endistviisi, kuid reformi põhimõtted kipuvad sellele ideele vastu rääkima.

Eesti koolivõrku kaardistanud professor Arvi Altmäe on lisaks Jõgeval asuvale riigigümnaasiumile välja pakkunud, et Palamuse ja Põltsamaa jätkavad tööd riigigümnaasiumi filiaalidena. Neid koole tuleks eelistada juba seetõttu, et sinna on viimastel aastatel investeeritud üsna suuri summasid ning  poleks otstarbekas neid kinni panna. 

Kõikidesse gümnaasiumidesse kolm paralleelklassi

Palju on räägitud ka gümnaasiumi jäämisest Mustveesse. Nii, nagu Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, käiakse ka Mustveesse kaugemalt, isegi väljastpoolt maakonda, näiteks Lohusuust ja Avinurme vallast. Maavanem Viktor Svjatõšev kinnitas, et Mustvee ühe gümnaasiumi tarvis oleks võimalik saada ka raha  ning nii oleks Mustvee Peipsi ääres tõmbekeskuseks. Svjatõšev lisas, et kui Mustveest gümnaasiumid üldse kaoksid, siis oleks lähim gümnaasiumiastmega kool Kallastel ning tekiks oht, et Mustvee voolaks rahvast oluliselt tühjemaks.

Haridus- ja teadusministeeriumi analüütikud on välja töötanud süsteemi, mille järgi peaks gümnaasiumiastmes olema vähemalt kolm paralleelklassi, kus õpib hinnanguliselt 252 õpilast. Suuremates linnades (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas) on otstarbekas vähemalt viis paralleeli arvestuslikult 540 õpilasega, sest nii oleks valikuvõimalusi rohkem ja ka koolipidajale ökonoomsem. Veel on gümnaasiumivõrgu korrastamise põhimõtetes ära märgitud, et piirkondlikest eripäradest tingituna võib lahendustes olla erinevusi, aga mitte õppekvaliteedi arvelt.

Praegu on Eestis vaid 24 kooli, kus õpib gümnaasiumiastmes 211 või enam õpilast. Paraku on neid koole, kus õpib gümnaasiumiastmes alla 120 õpilase, 127. Sellest võib järeldada, et üsna suur hulk gümnaasiume läheb koolivõrgu korrastamise käigus likvideerimisele. 

Kutsekoolid integreeritud koolideks

Seoses koolivõrgu korrastamisega kerkib päevakorrale ka  kutsekoolide saatus. Järvamaa omavalitsusjuhid  tulid välja ideega, et Järvamaa kutsekooli võiks muuta integreeritud kooliks, mis tähendab sisuliselt lähenemist  üldhariduskoolile. Siin on koht mõtlemiseks ka Jõgevamaa omavalitsus- ja koolijuhtidele, eriti just Põltsamaa Ametikooli puhul.

Meie maakonnas tegeleb koolivõrgu kaardistamise ja lahenduste leidmisega maavalitsuse poolt kokku pandud töögrupp, mida juhib maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja kohusetäitja Andi Einaste. Töögruppi kuuluvad veel mitmed omavalitsus- ja koolijuhid. Töögrupp esitab oma uuringute tulemused ning ettepanekud haridusministeeriumile veebruari lõpus. 

Veebruari lõpuks ootab haridusminister maavalitsustelt vastuseid alljärgnevatele küsimustele: 

• Kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st kolme gümnaasiumiaasta jooksul?

• Kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?

• Kas peate vajalikuks rakendada riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?

• Kas lävend gümnaasiumi õppima asumiseks peaks kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?

EILI KOITLA