Laupäeval toimus suurel „Maal elamise päeval“ tervel Jõgevamaal erinevaid sündmusi, millega tutvustati maal elamise võlusid. Lisaks said külalised tutvuda kohaliku kultuuriga.
Sadalas toimunud Avatud Külaväravate ja „Maal elamise päeval“ vaadati vihmavarjude näitust, osaleti kohaliku kultuurielu mälumängul. Võimalus oli osta toidukaupu, käsitööd ja trükiseid kohalikelt ettevõtjatelt.
Vaatamiseks pakuti teatrit
Näitetrupp Teatribuss mängis Sadala kõlakoja laval Piia Ausmani kirjutatud ja Marko Mäesaare lavastatud etendust „Tähtsad asjad“. Tegelasi kehastasid näitlejad Veikko Täär, Rauno Kaibiainen, Marko Mäesaar ja Andres Vaga.
„Mina tean Sadalat kui väga kuulsat põllumajanduskeskust, kus paiknevad väga suured karjad ja põllumaad ning siin on igati aktiivne külaelu,” ütles Vooremaale näitleja Veikko Täär.
Vihmavarjude näitus toimus Sadalas Avatud Külaväravatel teist korda. Seekord oli erinevatest paikadest vaatamiseks toodud üle 70 vihmavarju. Kõige vanema, 80-aastase vihmavarju, tõi uudistamiseks Sadala kogukonna aktiivne liige Tiina Ivask. Musta värvi vihmavari oli kunagi kuulunud tema vanematele.
Kõige rohkem vihmavarje organiseeris näitusele Sadala Külade Seltsi juhatuse liige Vilja-Mari Luhalaid. Ühe vihmavarju oli Vilja-Mari ise toonud Poolast, mida ta külastas eelmise sajandi kaheksakümnendatel.
„Otsustasin „Maal elamise päeva“ ja Avatud Külaväravate sündmusele tulla Sadalasse, sest olen siin sündinud, kasvanud ja koolis käinud. Kunagises kodupaigas on palju muutunud. Uhke on vaadata kõlakoda ja lipuväljakut, kogukonna rahvale ja külalistele on loodud ilus ja vajalik kooskäimise koht,“ ütles Eve Mägi Jõgevalt.
Torma rahvamajas asus Torma piirkonna staap, kust iga soovija leidis kogu vajaliku info piirkonnas avatud punktide kohta. Kohal olid Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse ja Jõgevamaa töötukassa esindajad. Avatud oli näitus „Anna Raudkats 130. Hoiame südameis Tuljaku tuld“ ja õhtul pühendati talle Torma XV rahvapidu. Meeleolu oli innukas, sest Tantsupeo muuseumist oli kohaletulnutele tantse õpetamas Angela Arraste ja igaüks sai ennast proovile panna.
Avatud oli Torma nii noortekeskus, spordihoone, raamatukogu, teenus- ja päevakeskus, põhikool, puhkemaja ja lasteaed. OÜ-s Loov Energia toimusid savi õpitoad ja ekskursioone viidi läbi mõisakompleksis ning OÜ-s Rauduks. Kõigile oli avatud ka Torma kiriku uksed.
Vaiatu rahvamajas oli võimalik uudistada maja ennast ja saada ülevaade ajalootoast kui ka paikkonna ajaloost. Käsitöötoas oli võimalik vaadata Torma kihelkonna ruudulise rahvarõivaseeliku telgedel kudumist ja välja oli pandud näitus Torma kihelkonna rahvarõivaseelikutest.
Kõigi selleks päevaks avatud asutuste leidmise tegid lihtsamaks toredatele AS Baltwoodi annetatud puidust jalgadele paigaldatud punased viidad.
Kääpa külas jagus tegevust igale maitsele. Esinesid kohalikud taidlejad. Enam elevust tekitas Kebeli talu korraldatud Kääpa küla aarete avastusretk. Mängu põhimõte oli välja tuua kõik see, mis selles külas on head ja toredat.
Naaberkülad sõideti bussiga läbi
Põltsamaa vallas tutvustasid avatud külaväravate päeva puhul oma tegemisi ning ettevõtlust ja maaelu kolm Põltsamaa valla küla: Adavere, Kamari ja Pajusi.
Pajusi külamaja juurde koguneti hommikul kella üheteistkümne paiku, kui kõigile avatud külaväravate päevast osavõtjaile pakuti kohvi ja saiakesi ning toimus päeva avamine ja tehti ühispilti.
Tervituskõnega esines Pajusi külaseltsi ja Põltsamaa vallavolikogu liige Toomas Teppo.
„Pajusi küla otsustas „Maal elamise päeva“ puhul teha oma külaväravad lausa nii lahti, et tellisime bussi, et sõita läbi ka naaberkülad. Käime ja vaatame, kuidas seal elu käib – kuidas elavad hobused, lambad, kitsed ja mesilased, mis kasvab põllu peal ja maa sees. Loodan, et igaüks veendub ise, kui hea maal tegelikult elada on,” sõnas Teppo.
Pajusi külamaja juurest alanud bussituur kestis lausa õhtutundideni. Põhjalikuma ülevaate sai kogu Pajusi piirkonnas tegutsevast maaettevõtlusest, samuti kohalikust ajaloost Pajusi mõisa ja selle kõrvalhoonetega tutvumisel.
Kõigepealt sai sõidetud Loopre külla, kus esimene pikem peatus oli lamba- ja kitsekasvatusettevõttes OÜ Utemaa.
Bussituur viis järgmisena Loop-re-Lepiku ratsatallu, mille ajalugu ja tegevust tutvustas noor perenaine Sandra Sinimets. Loopre-Lepiku ratsatalus saab lisaks tallielu ja hobusekasvatusega tutvumisele näha väljapanekut ka erinevatest vanadest põllutöömasinatest läbi aegade, tall ja kõrvalhooned on sisustatud vanaaegse restaureeritud mööbliga.
Pajusi külaseltsi korraldatud bussiekskursioon viis külalised veel Pisisaare raamatukokku, Sarapiku talu maisilabürinti ja Kubja mesindustallu, kus mesinik Jüri Lugus pidas lühikursuse mesilaste pidamise algtõdedest.
Tuur lõppes Pajusi külamaja juures ühise supisöömise ja päevast kokkuvõtete tegemisega. Ajaloo-huvilisest põllumajandusettevõtja Lembit Paal tutvustas restaureeritud Pajusi mõisa kõrvalhooneid – selle aasta suvel uksed avanud tall-tõllakuuri ja sepikoda.
Maal elamise päevast sai osa võtta ka Adavere alevis ja mõisahäärberis ning Kamari seltsimaja juures, kus avati Kamari küla ajalugu ja Sakala tõulinnukasvatust tutvustav näitus.
Kohalikud võtavad hästi vastu
Maal elamise päeval ootas külalisi ka Saduküla. Seal toimetab aktiivselt Härjanurme maarahva selts. Selle päeva puhul oli Saduküla lasteaed, raamatukogu ja seltside toad külalistele avatud, töötubades meisterdati ja kokati, lapsed said mängida ja omakandi mesinik müüs mett.
Külas on säilinud korras ja kasutuses hoonetega mõisasüda, mille omanik on üks kahest piirkonna suuremast tööandjast osaühing Härjanurme Mõis. Ettevõte tegeleb loomakasvatusega Sadukülas ja kaugemal. Teine suurem tööandja on Felling OÜ, mis toodab ja müüb küttepuid.
1870. aastal ehitatud koolimajas, mis on kaks korda põlenud ja 1991. aastal saanud juurdeehituse, suleti kool 2013. Nüüd tegutsevad seal lasteaed, raamatukogu, talu- ja eakate selts, samuti võtab kahel korral nädalas abivajajaid jutule sotsiaaltöötaja.
Veel kuuluvad Saduküla vaatamisväärsuste hulka kindralmajor Aleksander Tõnissoni talukoht, mis on sugulaste valduses ja ilusti korras hoitud.
Siimusti lasteaia Saduküla rühma kasvataja Helga Isaevi sõnul on lasteaias praegu 13 last.
„Eelis, et see on omaette väike lasteaed. Inimesed ütlevad, et kodune! Loodus ümberringi, mets siinsamas. Ja raamatukogu samas majas, ma ei jõua seda ära kiita,“ oli kasvataja lasteaia tingimustega väga rahul.
„Kui kellelgi tekkis laupäevase ürituse järel mõte just Saduküla kanti elama tulla, siis lasteaias on ruumi veel küll,“ rääkis Isaev. Parasjagu mänguhoos Marta-Liisa isa, kaitseväelane Kaur Käämer, on päriselt maal elamise päeva sihtgrupp.
„Töö poolest olen praegu Tallinnas, siinkandis palju ei käi. On hea võimalus tulla vaatama kuidas tuttav keskkond on muutunud,“ ütles Sadukülas üheksa aastat koolis käinud mees, kes meeleldi oma lapsepõlvekodule lähemale koliks.
Marta-Liisa mängukaaslasteks olid Liisa ja Kaisa, kelle ema parasjagu töötoas karbikesi voltis. Karbikesi kolme eraldi sahtliga, šokolaadi, trellitarvikute komplekti ja kümne musi jaoks, õpetas isadepäevaks meisterdama Malle Kera Paidest, sünnilt samuti Saduküla elanik.
Laura Saarmann on ka Sadukülast pärit ja peale õpinguid Tartus Sadukülla tagasi jõudnud.
„Olen terve elu maal elanud. Elukohta siin ikka leiab. Perekond ja sõbrad on mul kõik siin. Turvaline ja mõnus ning kõik käe-jala juures,“ ütles ta. Laura sõnul võetakse Sadukülas uus tulija küll kergesti omaks.
„Kui ainult ise tahad tulla ja tegutseda, meil on nii palju üritusi. Ja seltsi tegevus on aktiivne. Praegu on palju noori juurde tulnud, kuigi alustasid ju vanemad. Nüüd on Härjanurme maarahvaseltsis üle 40 liikme.
Kuigi nimi on Härjanurme külaselts hõlmab see hajaasustusega piirkonnas nii Pööra küla, Saduküla, Jõune, Härjanurme kui juba ka väljastpoolt piirkonda inimesi.
Aga ega sellepärast ei pea seltsi liikmeks hakkama, selts korraldab üritusi ikka kõigile,“ julgustas Laura Saarman Härjanurme maarahva seltsist.
JAAN LUKAS
ULVI TAMM
TAAVI KELDER
ANDRA KIRNA
