Maakonna keskraamatukogu peab juubelit

Sada aastat tagasi, 1914. aastal registreeris Liivimaa kubermanguvalitsus Põltsamaa Lugemise Ringi põhikirja. Ring asus kohe tegutsema selle nimel, et Põltsamaale saaks asutatud raamatukogu. Selle rahvaraamatukogu järjepidevuse tänaseks kandjaks on Jõgeva maakonna keskraamatukogu.

Et raamatutest vaba ruumi on majas napilt, otsustas raamatukogu rahvas tähistada asutuse juubelit mitmes jaos. Juubelisündmuste jada sai alguse juuli lõpus. Siis toimus Põltsamaal üleriigiline rahvaraamatukogude suveseminar, mille viimane päev oli osalt pühendatud Põltsamaa raamatukogu sünnipäevale.

Suurem osa juubelisündmustest jäeti oktoobrisse, mil toimuvad ka raamatukogupäevad. 20.-30. oktoobrini said raamatusõbrad osaleda näiteks kodulooalasel viktoriinil ja loteriil, mille auhinnaks olid raamatud.

“Saime kirjastustelt teatud koguse odavama hinnaga raamatuid. Lugejate hulgas tekitas võimalus loteriiga raamatuid võita suurt elevust,” ütles keskraamatukogu direktor Rutt Rimmel. “Lisaks sellele oleme terve tänavuse aasta jooksul igale sajandale külastajale raamatu kinkinud.”

Üllatuse osaliseks said paljud külastajad ka sel kolmapäeval: siis pakuti kõigile raamatukokku tulnuile sünnipäevakooki. Nii mõnigi lipanud siis, kui selgus, et sünnipäeva peetakse, poodi lillede järele.

Üleeile õhtul tähistati juubelit, nagu öeldud, koostööpartnerite, sõprade ja endiste kolleegide seltsis, maakonna teiste raamatukogude esindajad kutsutakse aga sünnipäevale 6. novembril.

Kandsid kilde kokku

Üleeilse juubelipeo olulisimaks sündmuseks oli Põltsamaa raamatukogude ajalugu käsitleva raamatu esitlemine. Ajalookildude kokkukandmisega tegelesid keskraamatukogu töötajad üsna mitme aasta jooksul. Käidi Tallinna, Tartu, Rakvere ja Viljandi arhiivis dokumente uurimas, töötati läbi oma majast võtta olevaid aruannete ja kirjavahetuse kaustu ning kroonikaraamatuid. Otsiti välja ajaleheartikleid, vesteldi endiste töötajate ja kauaaegsete lugejatega ning hangiti muuseumidest, arhiividest ja eraisikutelt pildimaterjali.

Umbes aasta tagasi istuti ühiselt maha ja jagati välja konkreetsed ülesanded: kes võttis kohustuse panna kirja mingi kindla perioodi ajalugu, kes asus koostama töötajate nimekirja või raamatukogu käsitlevate artiklite bibliograafiat.

“Ka need, kes otseselt raamatutekste ei kirjutanud, andsid oma panuse. Kasvõi sellega, et aitasid mõne raamatukirjutamisega hõivatud kolleegi põhitöö ära teha,” ütles Rutt Rimmel. “Ehkki keegi polnud varem sellist tööd teinud, said kõik hästi hakkama. Raamatu kujundaja Riina Soom Vali Pressist oli aga lõpmatult kannatlik ja nägi palju vaeva, et raamat hakkaks just selline välja nägema, nagu me tahtsime.”

Direktor avaldas heameelt selle üle, et raamatusse sai sisse ka peatükk, mis käsitleb mitmesuguseid era- ja seltsiraamatukogusid, mis eksisteerisid Põltsamaal enne lugemisringi raamatukogu või sellega paralleelselt, samuti selle üle, et raamat ei koosne kuivast faktipurust, vaid seda peaks huviga lugeda saama ka tavalugeja.

Oluline kultuurikandja

Keskraamatukogu peaspetsialist Siiri Õunap lisas, et raamatu koostamise käigus tekkis raamatukogutöötajatel elav side olnud aegadega.

“Leidsime hulgaliselt uusi fakte ja avastasime enda jaoks uusi huvitavaid persoone,” sõnas Siiri Õunap.

Rutt Rimmel rõhutas aga, et raamat on kirjutatud raamatukogu tänaste töötajate vaatevinklist. Kui see oleks kirjutatud 30 aastat varem või kui kirjutataks 30 aastat hiljem, siis oleks see hoopis teine raamat.

Juubelipidu ilmestas praeguste ja endiste raamatukogutöötajate taaskohtumise rõõm. Kohal oli ka raamatukogu kaks eelmist juhti Hilja Toome ja Vaike Oro.

“Väikese linna jaoks on raamatukogu oluline kultuurikandja. Põltsamaa raamatukogule on andnud lisakaalu rajooni ja hiljem maakonna keskraamatukogu staatus: siin on olnud rohkem töötajaid ja siit on metoodiliselt juhendatud teisi raamatukogusid,” ütles Vaike Oro.

Hilja Toome lisas, et Põltsamaa raamatukogust sai omal ajal rajooni keskraamatukogu eelkõige avaramate ruumide pärast. Rajoonikeskuse Jõgeva raamatukogu oli tollal kultuurimaja allüürnik ja pidi leppima kahe toaga.

Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ütles, et ehkki tänapäeval on pea igal taskus internetivõimalusega nutitelefon, mille vahendusel piiramatus koguses infot saab hankida, on raamatukogu endiselt rahvast, sealhulgas lapsi täis.

“Järelikult teete te oma tööd väga hästi,” ütles linnapea. “Kui inimene juba lapsena raamatukogus käima hakkab, siis jääbki ta raamatute juurde.”

“Põltsamaa raamatukogud. A. W. Hupeli aegadest 21. sajandisse”