Maakonna “Hea Tegu 2012” on projektinädal “Kuidas küla noorele, nõnda noor külale”

Maakonna alaealiste komisjon ja maavanem Viktor Svjatõšev tunnistasid reedel tänavuseks heateoks projektinädala “Kuidas küla noorele, nõnda noor külale”, mille korraldasid Evi Rohtla, Vaike Niklus, Eda Miljand ja Riina Paluoja.

Projektinädalaid on korraldatud alates 2006. aastast, igal aastal osaleb laagris 110-120 last. Projektinädalaga on toetatud Põltsamaa valla noorte isetegemist ja aktiivsust, parandamaks nende  koostööoskusi ja ühiskonnateadlikust, ning kaasatud noori kogukonna ellu. 

Tegutsetakse vabatahtlikult

Oluline on noorte jaoks seegi, et nende tegevused leiaksid positiivset tunnustust juhendajate, ja veelgi olulisem — kohaliku kogukonna poolt. Projektinädal paneb noore proovile ning annab talle võimaluse saada kogukonnalt/ühiskonnalt tehtule tunnustust. Projektilaagrid toimuvad neljas piirkonnas ja juhendajateks on vabatahtlikud täiskasvanud.

Noorte tegevuse kajastamine kohalikus ajakirjanduse kujundab üldsuses positiivset suhtumist noortesse ja nende algatusse. Laagris osalenud noorte tagasiside on alati olnud positiivne ja nad suhtuvad erilise austusega täiskasvanutesse, kes nendega seal tegelevad.

Põltsamaa valla lastekaitse- ja noorsootööspetsialist Rita Kaasik ütles, et laagreid on aidanud seitsme aasta jooksul korraldada üle 20 inimese, lisaks kokatädid. Kõik teevad seda tööd vabatahtlikena. “Nad aitavad lastel tunda end võrdsena võrdsete seas,” kinnitas ta. 

Loodud toimiv võrgustik

“Hea Tegu 2012” nominent Silja Piir töötab Jõgeva ühisgümnaasiumis alates 2004. aastast. Koolis on ta ametis nii muusikaõpetaja kui sotsiaalpedagoogina. Lisaks töötab Silja õpetajana Jõgeva täiskasvanute keskkoolis, juhendab beebide muusikaringi, Jõgeva ühisgümnaasiumi poistekoori ja peab noortele seksuaal- ja väärtuskasvatuse teemalisi loenguid. Kõigele lisaks on Silja Jõgeva vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni liige ja Jõgeva valla laste hoolekandekomisjoni liige. Viimati mainitud komisjonis osaleb ta aktiivselt, et probleemidele lahendusi leida.

Silja alustas sotsiaalpedagoogina tööd ajal, mil ei olnud veel välja töötatud tugivõrgustiku süsteemi. Praeguseks loodud toimiva võrgustiku liikmete hulka kuuluvad mitmed spetsialistid:  õpetajad, nõustajad, psühholoogid, psühhiaatrid, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad. Kaasatud on ka abi vajavad õpilased, nende pereliikmed, sugulased. 

Tegutsevad tugiisikutena

Maris Kukk on oma pere nelja lapse kõrvalt aastaid Puurmanis vabatahtliku tugiisikuna tegutsenud. Ta on läbinud heategevusfondi SA Dharma tugiisikute koolituse, omandanud teadmisi Gordoni perekoolis. Viimasel aastal on ta oma tegevusse kaasanud ka abikaasa Aivari. Nad on aidanud, toetanud ja nõustanud mitmeid Puurmani valla peresid. Lisaks oma lastele jagub neil hellust, hoolt, tähelepanu ja aega teistele hädas olevate perede lastele. Nende tugi aitab ennetada riskirühma perede sattumist halvale, kuritegelikule teele ja öelda “ei” ahvatlustele. Nende pühendumus aitab kaasa abivajaja positiivse minapildi kujunemisele, enesehinnangu tõusmisele. Nad toetavad riskirühma peresid ning loovad tingimused nende edukaks toimetulekuks edaspidises elus.

Puurmani valla lastekaitsetöötaja ja sotsiaalpedagoogi Karmen Allevi sõnul on omavalitsusel sõlmitud Maris Kukega kolmepoolne leping. 

Rajasid lastele uisuväljaku

Hargo Sääsk ja Sven Rumvolt on mitmel talvel järjest omal algatusel Puurmani lastele ja külarahvale uisuväljaku teinud. See ettevõtmine on teoks saanud tänu Puurmani valla abile ja veel mitmele mehele. Nii on paljud saanud uisutamist nautida ning ennast ka talvel sportlikus vormis hoida. Uisuplats on saanud noortele talveõhtutel põnevaks ja köitvaks kokkusaamise kohaks. Mitmel aastal on siin vastlapäeva uisudiskosid korraldatud. 

Ühtne lastekaitsevõrgustik

Rita Kaasik töötab viiendat aastat Põltsamaa vallavalitsuses. Viimased neli aastat on ta ametis lastekaitse- ja noorsootöö spetsialistina. Suurel määral Rita initsiatiivil ja eestvedamisel toimib piirkonnas ühtne ja kokkuhoidev lastekaitsevõrgustik.

Rita Kaasik on väga hea suhtleja ja kuulaja. Ta on heatahtlik, otsustussuutlik, kohusetundlik, aus ja lahendustele orienteeritud. Rital on väga hea kontakt nii laste kui nende vanematega ja vanavanematega.

Karmen Allev kinnitas, et Rita Kaasik on lastekaitsetöötaja 24/7 ehk seitse päeva nädalas ja ööpäev läbi. “Ta märkab lapsi, peresid, vanemaid ja ka teisi, kes hakkavad läbi põlema. Kõikidel pole nii palju kogemusi kui temal. Ta aitab Kirly Kadastikul korraldada vabatahtlikuna laagrit “Sõna ja teoga”.”

Rita Kaasik peab väga oluliseks koostööd kuue P-ga ehk siis Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi ja Puurmani valla ning Põltsamaa SOS lasteküla ning politseiga. Tema sõnul on tegemist kuue asutuse naistega, kes  suudavad alati üksteisele toetudes ellu jääda ning aktiveerida ka teisi. “Ilma tugeva koostöövõrgustikuta ei vea välja. Hoidke neid inimesi, kes on teie võrgustikus,” rõhutas ta.

Konkurss “Hea Tegu 2012” peab meeles neid tublisid inimesi, kes on andnud oma panuse riskirühma kuuluvate alaealiste elu paremaks muutmisel ja edendamisel aasta jooksul. 

Konkursile “Hea Tegu 2012” esitasid kandidaadid ja panid kirja nende head teod

*Jõgeva linnavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Marge Laks

*Puurmani gümnaasiumi huvijuht Raina Rumvolt

*Puurmani valla lastekaitsetöötaja-sotsiaalpedagoog Karmen Allev

*Põltsamaa linnavalitsuse lastekaitsespetsialist Jane Ott

*Jõgeva vallavalitsus.

Tänavu tunnustati ka noorsootöötajaid

Lisaks tunnustati aasta parimad noorsootöötajad ja noorsootööga seotud isikud. Parima noorsootöötaja tiitli pälvis Ellen Kliiman. Tema on alates 2006. aastast Palamuse valla noorsootöötaja ning kirjutanud palju erinevaid projekte.

Teotahtelise noorsootöötaja tunnustuse pälvis Jõgeva linnavalitsuse sotsiaaltöötaja Nele Graverson. Ta on oma ametis olnud 2011. aasta augustist, selle ajaga on ta elavdanud Jõgeva linna Avatud Noortekeskuse tegevusi, korrastanud üheskoos noortega sealseid ruume, viinud läbi erinevaid käsitöö- ja kokandusringe, motiveerinud noori pingutama ühiskondlikule aktiivsusele väljasõitude näol. Lisaks sellele panustab ta oma aega rahvusvahelise noorte kultuurivahetuse projekti elluviimisesse.

Algatusvõimelise noore tunnustuse pälvisid Kaisa Ets ja Laura Pint Jõgevamaa Noortekogu töö käivitamise eest. Olulisemateks märksõnadeks läbi aasta on noorte suvepäevade korraldamine, osaluskohviku läbiviimine ja tegevuslik lähenemine noortekogu tööle.

Aasta koostöö on MTÜ Jõgeva Valla ANK Ühendus.

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus