Uue jäätmekava aluseks on 2002. aastal ASi Kobras ja Jõgevamaa keskkonnateenistuse poolt koostatud jäätmekava, mille keskkonnateenistus ja keskkonnaministeeriumi jäätmeosakond on kaasajastanud ning muutunud jäätmeseaduse ja teiste asjakohaste õigusaktidega kooskõlla viinud.
“Jäätmekäitluse valdkond on viimasel ajal nii kiiresti arenenud, et 2002. aastal koostatud jäätmekava tuli parandama ja täiendama hakata veel enne, kui see kinnitatud sai,” ütles Jõgevamaa keskkonnateenistuse jäätmete ja õhu peaspetsialist Moonika Aunpuu. “Eriti suured muutused tõi jäätmekäitluse valdkonda kaasa muidugi möödunud aasta alguses jõustunud uus jäätmeseadus. Näiteks tõi see sisse pakenditemaatika ja tootjavastutuse printsiibi.”
Jäätmekavas planeeritud tegevuste olulisemateks eesmärkideks on Moonika Aunpuu sõnul korrastada jäätmehooldust, vähendada jäätmeteket, suurendada taaskasutusse suunatavate jäätmete osakaalu, vähendada biolagunevate jäätmete osakaalu ladestatavate jäätmete hulgas ning laiendada ohtlike jäätmete kogumissüsteemi. Ent jäätmekava olemasolu on tegelikult oluline ka Keskkonnainvesteeringute Keskuselt jäätmehooldusprojektidele raha taotlemise seisukohalt: projekt saab hindajate silmis lisapunkte, kui projektis kavandatav on kooskõlas jäätmekavas planeeritud tegevustega.
Võetakse arvesse
Jäätmekavu koostatakse Eestis põhiliselt kolmel tasandil: on olemas 2002. aastal koostatud üleriigiline jäätmekava, maakondade jäätmekavad, mille uuendatud redaktsioonid nüüd kõikjal avalikule arutelule pandi, ning kohalike omavalitsuste jäätmekavad. Lisaks võib kohaliku omavalitsuse organ nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt, mittetulundusühingult, sihtasutuselt jne jäätmekava koostamist. Madalama tasandi kavad peavad mõistagi kõrgema tasandi omadega kooskõlas olema.
“Tavakodaniku jaoks on kõige olulisem loomulikult tema kodulinna või -valla jäätmekava, ent jäätmehooldusvaldkonna vastu huvi tundev inimene võiks ikkagi tutvuda ka maakondliku jäätmekavaga,” ütles Moonika Aunpuu. “Väljaprinditud ja kausta köidetud kujul saab jäätmekava ette võtta siinsamas keskkonnateenistuses tööpäeviti kella 9-15, elektroonilisel kujul saab sellega tutvuda meie ja keskkonnaministeeriumi koduleheküljel. Täiendus- ja parandusettepanekuidki saab teha nii oma mõtteid kohapeal kirja pannes kui ka need elektronkirjaga edastades. Kes aga tahab oma arvamuse suuliselt välja öelda ja elavas arutelus osaleda, tulgu avalikule istungile, mis toimub 27. detsembril kell 10 keskkonnateenistuse saalis Aia tn 2.”
Esimesel kooskõlastusringil on maakondlike jäätmekavade eelnõud tegelikult juba käinud: neile on oma hinnangu andnud põllumajandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, maavanemad ja omavalitsuste koostööorganid. Arvesse võetakse aga ka tavakodanike asjalikud ettepanekud.
“Kui mõne kodaniku ettepanek arvesse võtmata jääb, saab ta kirja teel selgituse selle põhjuste kohta,” ütles Moonika Aunpuu. “Sageli juhtub näiteks, et inimene teeb ettepaneku täiendada eelnõu teatud lõiku, märkamata, et mõnes teises lõigus on sama asi põhjalikumalt lahti kirjutatud ja tema poolt soovitatav juba olemas.”
Kui eelnõusse vajalikud parandused sisse viidud, kinnitab keskkonnaminister jäätmekava oma käskkirjaga ning see tehakse kättesaadavaks maakonna keskkonnateenistuse koduleheküljel.
Jäätmekava on päris mahukas dokument, nii et selle rida-realt läbilugemine nõuab üsna palju aega ja tähelepanu. Kes dokumendist kiiret ülevaadet saada tahab, võiks Moonika Aunpuu sõnul tutvuda plaanitud tegevusi ja kulusid kokku võtva tabeliga nr 31.
Jäätmetest vabanemine lihtsaks
Küsimusele, missugused jäätmekava lõigud kõige enam poleemikat võivad tekitada, vastas Moonika Aunpuu järgmist.
“Näiteks korraldatud olmejäätmeveo teema juures võivad paljud öelda, et nad ei taha selle süsteemiga liituda. Ent võimalikult suure hulga elanike kaasamist korraldatud jäätmeveosüsteemi nõuab meilt jäätmeseadus.”
Hea meel võiks inimestel jäätmekava lugedes olla aga selle üle, et ka hajaasustusaladel on kavas luua jäätmete liigiti üle andmise võimalus: selleks rajatakse suurematesse keskustesse jäätmejaamad ja väiksematesse asulatesse jäätmekogumispunktid, nii et Torma või Väätsa prügilasse igaüks oma väikese jäätmekogusega sõitma hakkama ei pea.
“Inimesele tuleb jäätmetest nõuetekohasel viisil vabanemine teha võimalikult lihtsaks ja mugavaks,” ütles Moonika Aunpuu. “See väldib jäätmeseaduse eiramist enam kui käsud-keelud. Aga mõistagi tuleb keskkonnateadlikkuse tõstmiseks teha ka selgitustööd, korraldada koolitusi ning ikkagi ka kontrollida.”
Kui pakendite kogumise süsteem hakkab tasapisi juba toimima, siis tootjavastutuse printsiip pole Moonika Aunpuu sõnul veel tegelikkuses rakendunud. Näiteks vanadest autorehvidest vabanemisega on inimestel probleeme.
“Kui Rehviliit näib olevat valinud taktika, et viiekümne kilomeetri raadiuses piisab ühest vastuvõtupunktist, siis meie arvates peaks inimene rehvidest lahti saama kodulähedases poes, mis on rehvihinda just vastuvõtusüsteemi käivitamise vajadusest lähtudes tõstnud,” ütles Aunpuu. “Kui inimene rehvidest vabanemiseks sada kilomeetrit maha sõitma peab, siis ei ole see teenus talle ju tasuta.”
RIINA MÄGI
