Maakonda tuli seekord viis teenetemärki

Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi nimetatud teenetemärgisaajate nimekirja mahtus seekord koguni viis Jõgevamaa elanikku. Rohkem kui ühelgi viimasel aastal. Valgetähe IV klassi teenetemärgi saab ka Jõgeva kohtunik ja Tartu maakohtu esimees Liivi Loide.


„Loomulikult oli see mulle suur üllatus,“ tunnistas Liivi Loide Vooremaale. „Eks see ole tunnustus mitte ainult mulle, vaid kogu meie kollektiivile. Kõigile inimestele, kellega koos töötan.”
Loide sõnul on neid Tartu maakohtus 143 ja Jõgeva kohtumajas 18. Kohtunikutööd on Loide teinud aastast 1993, mil ta nimetati pärast Tartu ülikoolis õigusteaduse eriala lõpetamist kohtunikuks. Alguses töötas ta Jõgeva maakohtu kohtunikuna, hiljem nimetati juba Jõgeva maakohtu esimeheks.
„Kohtunikutöö ei ole kergete killast, kuid seda saab teha just tänu heale kollektiivile ja töökaaslaste mõistvale suhtumisele. Eriti oluline on selline toetus väikekohas nagu Jõgeva.“
Teist ametiaega Tartu maakohtu esimeheks olles annab see Loide sõnul võimaluse kohtuniku igapäevatöö rutiini paremini taluda.

Kohtunikutee algas juhuslikult

Liivi Loide tunnustamise selgituses on presidendi kantselei märkinud eelkõige just õigusemõistmise ja riigi esindatuse säilitamist väikelinnas.
Kohtunikutöö juurde jõudis Loide 1985. aastal täiesti juhuslikult, kui rahvakohtunikust naabriproua palus teda Jõgeva kohtumajja masinakirjutajaks tulla. Siis edasi tuli juba sekretäritöö ja sealt see kõik algas.
„Seda, et kohtunikutöö kunagi valisin, ei kahetse ma kindlasti. Olen oma tööd püüdnud läbi aastate teha suure vastutustundega ja järelikult on see õnnestunud. Sest presidendi tunnustus on selle parim kinnitus. Minu tööd on märgatud, ju siis olen teinud õiget asja. Ja veel kord tänan kõiki, kes mind sel pikal teel on aidanud ja toetanud,“ sõnas kohtunik Liivi Loide.

Presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi saanud Ahto Vili oli tunnustuse üle uhke. „Olen ikkagi kõrvust tõstetud, et mind on tähele pandud,“ ütleb teenekas põllumajandustegelane.
„Olen poolteist aastat juba pensionil ja tundsin, et olen paksu tolmukorra alla jäänud. Aga kui sinult ikka tolm maha pühitakse ja jälle läikima lüüakse, siis kellele see ei meeldiks?“
See, miks aumärk Vilile anti, tuleneb ennekõike sellest, et ta on oma põllumajandussaavutustega pildil olnud. Kui minna Eesti põllumajandusloomade jõudluskontrolli kodulehele, võib statistikatabelis, kus on ära toodud 500 kõrgeimat laktatsiooni piimatoodangut läbi aegade, leida esiotsas päris mitu Torma põllumajandusosaühingu looma nime. „Esimese viiekümne hulgas on 13 Torma lehma,“ teatas võidukalt teenetemärgi tulevane kavaler. „Isegi mälumängu küsimus oli, et palju üks Torma lehm võib ööpäevas piima anda?“ Õige vastus on 87 liitrit.
Kindlasti peab Vili oluliseks tihedat koostööd Eesti maaülikooliga, eriti embrüo siirdamisel, kus partnerid on Kanada ja USA teadlased. Ka taimekasvatuse vallas on oldud teadustöös tegevad.

Oleme põllumajanduses parimad

See, et viimasel ajal on jäänud kõlama mõte, et eestlased pole mitte niivõrd põllumehed, kuivõrd metsarahvas, on Vili meelest „mooduvärk“. „Ju on niimoodi popp parasjagu arvata,“ leiab ta. „Tegelikult vajab mets täpselt samamoodi hooldustööd, korrastust ja uuendust. Olen näinud lähedalt Eesti põllumajanduslikku arengut. Sajandi algul sõitsin välismaal ringi, nii USAs kui Euroopas, ja imestasin, et kuidas on niisugused ilusad põllud üldse võimalikud? Kõik on nagu lauaga löödud. Aga juba 20 aasta pärast sõidan siinsamas ringi ja silm puhkab – tehtud on tohutu arenguhüpe! Sellest ei kipu aga keegi rääkima. Piimatoodangus oleme Euroopa Liidus teisel ja maailmas põllumajandustoodangult viiendal kohal!“
Praegu on Ahto Vili põllumajandusest taandunud, ei anna nõu, ei pea loenguid ega räägi kaasa. Silmanurgast küll natuke jälgib, mis toimub ja mis teoksil. „Stepsel on täiesti välja tõmmatud.“ Põhjus selles, et elu liigub nii kiiresti ja kui asja sees ei ole, pole mõtet torkida. Pigem tegeleb ta hobidega, teeb pildiraame ja fotografeerib. Ka on tal käsil üks laulustuudioprojekt Tartus. Samuti annab tegevust päikesejaamaga askeldamine.

Teenetemärkide saajad Jõgevamaal

Valgetähe IV klass
Ahto Vili – põllumajanduse edendaja
Liivi Loide – kohtunik
Valgetähe V klass
Kuno Männik – teedeinsener, teehoiu edendaja
Kotkaristi raudrist
Enno Ottis – kaitseliitlane, vanemseersant
Valgetähe medal
Aare Arand – raudteelane

TIIT LÄÄNE
INDREK SARAPUU

blog comments powered by Disqus