11aastaga on Jõgevamaa elanike arv vähenenud 6899 inimese võrra ehk 2000. aasta rahvaloendusega võrreldes 18,01 protsendi võrra. Piltlikult öeldes oleme kaotanud Põltsamaa ja Mustvee jao elanikke.
Rahvaloenduse projektijuhi Diana Beltadze sõnul tuleb detailsem info kohalike omavalitsuste lõikes käesoleva aasta lõpupoole. Seega pole praegu täpselt teada, millised omavalitsused on enim elanikke kaotanud.
“Ilmselgelt on toimunud ka siseränne — Harjumaa ja Tartumaa on võitnud elanikke, võitjate hulgas on enamasti pealinna lähivallad. Väikese protsendi võrra on kasvanud ka Tartumaa elanike arv, seda õpperände arvelt,” märkis Beltadze.
Järva, Viljandi ja Jõgeva maavanemad on püüdnud koostöös käivitada arutelud ja otsingud, kuidas väljarännet peatada. “Seni pole meil hoobasid, kuidas tervikpilti muuta,” tõdes maavanem Viktor Svjatõšev.
Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja kohusetäitja Mart Tooming ütles, et meil puudub regionaalmajanduslik poliitika, sest töökohti tuleb juurde enamasti vaid linnadesse. Paratamatult tulevad inimesed tema sõnul maalt ära. “Rahvas läheb sinna, kus on kergem, kus on tööd. Maal saavad elada vaid väga rikkad, sest maal on internet kallim, autokütuse kulu samuti suurem, kauplust pole, postkontorit pole, sularahaautomaadist ei maksa unistadagi, kultuur jääb samuti kaugele. Inimene tahab elada seal, kus tal on hea olla, me ei saa lahkujatele kätt ette panna,” nentis ta.
Kahe rahvaloenduse vahel on muutunud rahvastiku vanuseline koosseis. “Esialgsed loendustulemused kinnitavad taasiseseisvumisajale omaste muutuste jätkumist Eesti rahvastikus,” ütles rahvaloenduse metoodikajuht professor Ene-Margit Tiit.
Kui 2000. aastal moodustasid kuni 14-aastased rahvastikust 18 protsenti, siis 2011. aastal oli nende osatähtsus langenud 15 protsendile. Samas oli 65-aastaste ja vanemate osatähtsus tõusnud 18 protsendini (2000. aastal oli neid 15 protsenti). Tööealiste (vanus 15–65) osatähtsus oli jäänud 2000. aasta tasemele (67 protsenti).
Kuni 40-aastasi mehi on rohkem kui naisi, suhe on 100 mehe kohta 95 naist. Hilisemate eluaastate rühmades see suhe muutub ja naiste arv 100 mehe kohta suureneb. 50. eluaastates on see suhe 100 mehe kohta 116 naist, hiljem saja mehe kohta 154 naist.
Vanuserühm 0 kuni neli aastat oli kõige väiksem eelmisel loendusel, praegu on see suurem.
Mullu 31. detsembrist tänavu 31. märtsini toimunud rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti püsielanikku, kellest 693 884 on naised ja 600 352 mehed. Eestlasena määratles end 68,7 protsenti, venelasena 24,8 protsenti ja muu rahvusena 4,9 protsenti loendatud püsielanikest. 1,5 protsenti jättis oma rahvuse määratlemata.
Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja eluruumide loendusega on püsielanike arv 75 816 võrra vähenenud. 2000. aastal loendati 1 370 052 inimest. Püsielanikuks loetakse vastavalt rahvusvahelisele definitsioonile inimest, kes on enne loendusmomenti ehk enne mullu 31. detsembrit elanud riigis vähemalt aasta või kavatseb seda teha. Kahe rahvaloenduse vahel on rahvaarv loomuliku iibe tõttu kahanenud 32 000 inimese võrra. Registreeritud ränne kahe loenduse vahel on 22 000 inimest. Kui palju on rahvastik vähenenud registreerimata rände tõttu, praegu veel öelda ei osatud.
Rahva ja eluruumide loenduse esialgsed tulemused läbivad hiljemalt detsembriks 2012 erinevate riiklike registritega täiendava võrdluse. Statistikaamet hindab loendamata jäänud isikute arvu ja otsustab pärast seda jooksva rahvastikustatistika korrigeerimisvajaduse. Statistikaamet fikseeris 30 rahvaloendusel osalemisest keeldujat.
Rahvaloenduse täpsemad tulemused avaldab statistikaamet 2012.- 2013. aasta jooksul.
Eesti üheteistkümnes rahvaloendus toimus 31. detsembrist 2011– 31. märtsini 2012. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis aastatel 2020.- 2021.
i
HELVE LAASIK
