Hiljuti sõpruslinnas Kaarinas käinud Jõgeva linnapea Kalmer Lain ja volikogu esimees Meelis Pauklin nägid Kaarina uusi huviväärsusi ning maitsesid kultuurmustikaid ja õunalikööri.
iii
“Olen varem mitmel korral Kaarinas käinud, kuid seekord nägin linnaekskursioonil palju uut, sest Kaarina linn oli vahepeal laienenud, liitudes väikese, linna külje all asunud vallaga,” rääkis Kalmer Lain.
Kultuurmustikas ja õunaliköör
Esmalt viidi sõpruslinnade delegatsioonid Turu Ülikooli alluvuses tegutsevasse planetaariumi, kus on lihvitud maailma väidetavalt kõige suurema teleskoobi peegel läbimõõduga üle 3 meetri.
“Oli üllatav, et planetaarium, kus näidatakse filmi ja räägitakse täheteadusest, ei asu suures linnas, vaid on kogu aeg olnud hoopis väikese linna külje all külas, täiesti metsa sees,” avaldas Lain imestust.
Põnev oli külastus ka põllumajandustoodangu uurimislaborisse, kus katsetati mitmete viljadega, otsides kurgile, tomatile ja maasikale ideaalseid kasvu- ja keskkonnatingimusi.
“Meile väideti, et maailma parim kultuurmustikas on nende aretatud ja see on ameerika mustika ja soome sinika ristand,” rääkis Lain, lisades, et maailma parim kultuurmustikas maitses hästi küll.
MTT (Maa- ja eläintarviketalouden tutkimuskeskus) oli Kaarina linna esmamainimise 700. aastapäeva puhuks valmistanud ka üsna ebatraditsioonilise õunalikööri. “See oli katsepartii ja tehtud paradiisiõuntest. Maitses kui normaalne liköör ja kangust oli 20 kraadi,” rääkis Lain.
Jõgeva linn ja vald mõtlevad ühinemisele
Ühinemine väikese Piikio vallaga on Kaarina linnale ilmselgelt kasuks tulnud, sest kõik nähtud uued asjad asusid enne just selles vallas.
Jõgeva linnal seisab ühinemine Jõgeva vallaga kindlasti ees ja Geomeedia koostab uuringut selle kohta, kas liitumisel on mõtet, kui linnapea mõtted liiguvad juba selles suunas, et kahel sordiaretusega tegeleval organisatsioonil võiks ehk leiduda koostöömomente.
“Mina liidaksin meid ilma igasuguse uuringuta, aga pole parata, peame analüüsi ära ootama,” nentis Kalmer Lain. Uuring peaks valmima järgmise aasta mais.
Jõgeva linnavolikogu esimehe Meelis Pauklini hinnangul on Jõgeva linna ja valla liitumiseks vaja head tahet.
“Jõgeva linnal ja vallal on nii palju ühiseid huvisid, et väga suure tõenäosusega selgub uuringust, et meil on põhjust ühineda,” ütles Pauklin. Linnavolikogu esimees kinnitas, et võimalus koostööd teha näiteks koolivõrku ümber korraldades või ühiseid suurüritusi tehes on Jõgeva linnal ja vallal juba praegu.
“Tegime vallale ettepaneku vabariigi aastapäeva ühiselt tähistada, kuid sellega jäime pisut hiljaks, sest vald oli juba ettevalmistusi teinud. Ehk õnnestub see järgmine kord, sest Põltsamaa piirkonnas on linna ja valla koostöö ju väga edukas,” märkis Pauklin.
Sõprust juba viis aastat
Kaarina linn näeb välja suhteliselt tänapäevane, 700-aastasi maju pole näha. Säilinud on aga vana kilomeetripost, mis tunnistab, et Kaarinat on kunagi läbinud Rootsi-Peterburi kaubatee.
Kaarina ja Jõgeva sõprus ja koostöö saab uue aasta algul viie aastaseks ning on seni seisnenud kogemuste vahetamises peamiselt hariduse, kultuuri, spordi ja ettevõtluse vallas.
“Kõige reaalsem koostöö on siiamaani olnud see, et kolm Jõgeva ametnikku käis Kaarinas praktiseerimas. Tegelikult läksid nad sealt veel Karlstadti edasi ja olid kokku ära kaks nädalat,” rääkis Kalmer Lain, kinnitades, et sellist koostöövormi on kindlasti kavas jätkata, kuid esmalt tuleb leida sobiv europrojekt, kust saaks ametnike vahetamiseks toetust.
Jõgeva linnapea kinnitusel pole mitte kõik Soomes parem kui meil. “Paar aastat tagasi, kui oma haridusekava arutasime, siis külastasime Soome koole ja nägime, et nad loevad raha hoolikamalt kui meie. Soomes on tavaline, et koolis on võimla ja aula koos. Ka Kaarina 700 aasta juubeli pidulik aktus toimus ühes koolimajas, minister rääkis ja korvirõngad vaatasid vastu,” jutustas Lain, tõdedes, et mõnes asjas on meil latt hoopis kõrgemal.
“Juubelitki peavad soomlased iga viie aasta tagant, imestades, et meie igal aastal linnapäevi korraldame. Muu hulgas proovis Kaarina rahvas Jõgeva linna päevadelt saadud kogemusi ja korraldas pikalauapeo ning rongkäigu. Seda pidasid nad ääretult raskeks ja keeruliseks,” rääkis Lain.
Meelis Pauklini sõnul oli Kaarina juubelipidustus meie mõistes tagasihoidlik.
“Kui meie inimesed tulevad välja ka lustist, siis soomlased ei tule isegi protestiaktsioonideks enam eriti kodunt välja. Ju on meil pidulike ürituste traditsioon tugevam,” märkis volikogu esimees. Samas leidis ta, et soomlastelt saab kindlasti õppida kokkuhoidu. Kui kooliruumid on õhtuti vabad, siis toimub seal täiskasvanute seltsielu ja ka õhtukool tegutseb Soomes vaid õhtusel ajal, mitte päeval, nagu meil.
iii
JAANIKA KRESSA
