Täna kell avatakse Helmes Friedrich Schillerile pühendatud mälestuskivi ja esitatakse kultuuriprogramm Schilleri loomingust.
Just Helme mõisapargis seisis maailma esimene Friedrich Schillerile pühendatud mälestussammas, mille püstitas mõisaproua Elisabeth Dorothea von Gersdorf 1805. aastal kolm kuud pärast poeedi surma.
Seoses Schilleri 250. juubeliaastaga paigaldavad Helme vald, Tartu Saksa Kultuuri Instituut ja SA Domus Dorpatensis nüüd samasse kohta mälestuskivi.
Saksa-Eesti koostöö
Mälestuskivi avamiseks kogunetakse Helme ordulinnuse varemete ees olevasse väiksesse parklasse, üritus toimub Helme kirikuvaremete juures pargis algusega kell 14.
SA Domus Dorpatensis asutasid 2002. aastal Bonni ülikooli professor Alexander von Rücker, Columbia ülikooli professor Jenik Radon ja Balti Ehitismälestiste Edendamise Ühingu esimees Nils Hollberg. Sihtasutus asub Tartus, olles restaureerinud linna ühes vanimas majas otse Raekoja kõrval ilusad ning kaasaegsed kohtumis- ja ööbimisruumid. Domus Dorpatensis korraldab oma majas üritusi, mis rikastavad Lõuna-Eesti kultuurielu, teadustegevust ja ühiskondlikke suhteid.
Domus Dorpatensis loodab läbi avatuse kujuneda nii Tartu kui eesti kultuuri edendajaks, tänu baltisaksa taustale on sihtasutuse üks eesmärke arendada Saksa-Eesti koostööd. Üritused on avalikud ning avatud kõigile huvilistele.
SA Domus Dorpatensis büroo juhataja Uta Kührt sattus Tartusse ülikooli kaudu – Konstanzi ülikool, kus Uta lõpetas bakalaureuse kraadiga riigiteadustes, on Tartu ülikooli partnerülikool. Töösuhe Domus Dorpatensisega algas õpingute raames läbiviidud praktikumiga. Huvi Eesti vastu ja tööpakkumine tõid ta pärast Konstanzi ülikooli lõpetamist tagasi Eestisse.
Helme järel Puhtulaiul
Elisabeth Dorothea von Gersdorfi (1759-1844; sünd. v. Anrep, lesena v. Rennenkampf) püstitatud monument Helmes hävis tõenäoliselt juba 19. sajandi keskpaiku. Arvult teine, kuid praeguseks vanim säilinud monument püstitati 1813. aastal Puhtulaiule (Puhtu poolsaar; neli kilomeetrit Virtsust lõunas). Selle mälestussamba püstitajaks oli Virtsu mõisaproua Dorothea Augusta von Rosen (l781-1826; sünd. v. Helwig), kes kuulus kuulsa luuletaja abikaasa Charlotte v. Schilleri tutvusringkonda.
Schilleri monument Läänemaal sai mõlemas maailmasõjas kannatada, tervikuna hävis selle ülaosa (kahekordsel tüvikoonusel asetsev piiniakäbi) ning osa tagaküljel olevast tekstitahvlist. 1957. aastal viidi monument Haapsallu Läänemaa muuseumi esisele. 1991. aastast eksponeeritakse seda Läänemaa muuseumis.
Schilleri mälestusmärgi taastähistamise üritus Helmes on osa luuletaja 250. sünniaastapäevale pühendatud kultuurisündmustest.
iii
JAANIKA KRESSA
