Saabuv talv paneb kõiki maagaasiga sooja tootjaid ja selle tarbijaid arvestama oma küttekulusid, sest Eesti Gaas tõstis järsult maagaasi kuupmeetri hinda, kuid palgad ja pensionid on jäänud endiselt madalaks. Alates 1. oktoobrist tõusis maagaasi hind aastas 750 m3 ja enam gaasi tarbivale kliendile 3 kroonilt 4,45 kroonile s.o 48% koos käibemaksuga.
Põlevkivist toodetava kütteõli hinna järsk tõus avas tee ka gaasihinna tõusule ja kuuldavasti pole hinnatõusul lõppu näha, sest juba järgmisel aastal tõstab Venemaa jälle maagaasi hinda, kuni saavutab lõpuks Euroopa keskmise hinnataseme.
Arvestades Eesti Energia niigi suurt kasumit, oleks majandusministeerium saanud ära hoida kohalikust kütusest toodetud kütteõli hinna tõusu Eestimaa tarbijale.
Oma osa mängib ka Eesti riigi ja Eesti Gaasi kokkumäng gaasihinna kujundamisel, mida väikekatlamajades on tunda alates 1991. aastast, kui gaasi hind tõusis ja paljud tarbijad loobusid selle kütteks kasutamisest. Juba aastaid oleme kuulnud Eesti Gaasi mesimagusat juttu sellest, et maagasi hind ei tõuse rohkem kui 5%, kuid tegelikkuses see ei toimi. Tundub, et Energiaturu Inspektsioonil jäävad gaasihinna tõusu ohjeldamisel käed lühikeseks. Eestis on soojatarbijad jagatud käibemaksu alusel klassideks. Väiketarbijate kanda jääb kütusest toasooja tootmisel 18% suurune käibemaks, suurtarbijad saavad käibemaksu tagasi. Käibemaksu määr on suurkatlamajades 5%. Sellega on tekitatud ebavõrdsust soojatarbijate vahel. Ega väiketarbijadki maagaasist etanooli tooda, vaid ikka toasooja. Kasutades võrdse kohtlemise printsiipi ja lahendades sotsiaalseid probleeme, peaks riik väiketarbijatele kehtestama maagaasist toasooja tootmisel 18% asemel 5% käibemaksu. 2000. aastal tõdes tollane rahandusminister Siim Kallas, et niisugust olukorda, kus käibemaksumäär 5% on rakendatud ainult suurkatlamajadele, võib gaasikütet kasutavate väiketarbijate suhtes tõepoolest diskrimineerivaks pidada, samuti rikub see käibemaksu neutraalsuse põhimõtet, st käibemaksu määr sõltub ostja isikust. Tekkinud ebakõla ei ole Vabariigi Valitsus lahendanud. Samas ei olnud ASil Eesti Gaas midagi selle vastu, kui väiketarbijatele müüdavale maagaasile rakendataks käibemaksusoodustust, sest see suurendaks maagaasi tarbimist ja vähendaks tunduvalt keskkonda kahjustatavate kütuste tarbimist.
Praegu on 1m3 maagaasist toodetud 1kWh energia hind 48 senti. Kodukliendi hinnapaketi küttepaketis on öötariif 46,06 s/kWh koos käibemaksuga. Kahjuks ei saa iga kodutarbija seda küttepaketti kasutada, sest peab sel juhul aastas tarbima elektrienergiat vähemalt 11100 kWh, mida kõik kodutarbijad ei suuda ära kasutada. Ajatariifiga hinnapaketi Kodu 2 puhul tuleb öötariifi väga oskusliku kasutamise korral elektrienergia keskmiseks hinnaks 119,58 s/kWh , mis on toasoojuse tootmiseks liialt kõrge. Arvestades eeltoodut ja seda, et Eesti Energial on miljarditesse ulatuvad kasumid, võiks Eesti Energia lubada kasutada küttepaketti ka väiksema elektrienergia hulga tarbimisega eramutes. See oleks alternatiiv neile väikeelamute soojatarbijatele, kes peavad loobuma maagaasi kütteks kasutamisest Gazpromi poolt tehtava pideva gaasihinna tõusu tõttu. Samuti peaks majandusministeerium langetama ja fikseerima Eestimaal kütteks kasutatava põlevkiviõli hinna, nõudma selle müüki väljaspool oksjonihaamrit. Eesti valitsus peaks tegema kõik selleks, et inimestel oleks Eestis võimalik soojas kodus elada.
JÜRI LAURSON,
Eesti Vabariigi volitatud elektriinsener
