Nii räägivad paljud, selle nimel tegutseb aga rääkijatest vähem inimesi. Jõgeva maavalitsuse missioon on maakonna arengu tasakaalustamine, sellest tulenevad ka meie igapäevategevus ja arenguvisioonid. Üheks neist on maakonna gasifitseerimine.
Infrastruktuur paraneb
Nimetatud võrdsete tingimuste all pean silmas eeskätt infrastruktuuri. Looduslikke eeldusi või geograafilist asendit me muuta ei saa, inimkäte võimuses on infrastruktuuri loomine ja arendamine. Et korralikud teed laseksid meil vabalt liikuda, et sidevahendite puudulikkus ei pärsiks meie suhtlemist ja asjaajamisi ning et põhjamaises kliimas oleksid meil kasutada efektiivsed energiaallikad.
Eelmise aasta suveks valmis kogu maakonda kattev traadita internetivõrk. Tänaseks on sellega ühinenud 159 majapidamist, laekunud on 442 avaldust. Internetilevi viimaste “aukude? lõplikuks likvideerimiseks kulub veel ligi pool miljonit krooni. Selle katteks on sõlmimisel rahastusleping Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
Viimastel aastatel on gaasitorud jõudnud Kuremaale, Jõgeva alevikku ja Laiuse elamuteni ning Palamuse ja Kaarepere katlamajadeni. Mullu valmis gaasitrassi projekt Jõgevalt Põltsamaale. Praegu ootavad Lustivere elamud, kool ja vanadekodu ning Põltsamaa linna katlamajad ja suurettevõtted päeva, mil saaksid soojatootmiseks ja tööstuse tarbeks hakata maagaasi kasutama.
Gaasitorustiku ehitamine Jõgevalt Põltsamaale on üks neid ettevõtmisi, mis aitab suhteliselt kergesti ja tulemuslikult ühtlustada maakonna ettevõtlustingimusi. Juba praegu on Jõgevamaa üks paremini gaasiga varustatud piirkondi. Maakonda läbib 60 kilomeetri ulatuses Tartu-Rakvere magistraalgaasitorustik, millel töötab kolm gaasiregulaatorjaama ? Jõgeval, Saadjärvel ja Palamusel.
Lähiajal peaks algama 30 kilomeetri pikkuse gaasitorustiku ehitamine Jõgevalt läbi Saduküla ja Lustivere Põltsamaale.
Gaasitarbimine
võib kahekordistuda
Jõgeva maavalitsus koostöös omavalitsuste ja ettevõtjatega on tegutsenud selle nimel, et tuua Põltsamaa piirkonda maagaas, mis on majanduslikult soodne ning ühtlasi eelduseks tootmise arendamisele selles piirkonnas.
Jõgevamaa lääneosas tegutsevad ettevõtjad on selgelt väljendanud oma arvamust: kui gaas ei jõua lähema kahe aasta jooksul nendeni, peavad nad oma ettevõtte asukohta muutma.
Põltsamaa piirkonna soojusetootmist ja kütusetarbimist analüüsiti eelmisel aastal põhjalikult. Arvutati välja, kui palju on kokku tarvis soojust ja kütust kogu Põltsamaa linnale ja lähipiirkonnale, silmas pidades praegust katlamajade, tootmisettevõtete, äriettevõtete ja elamute kütusevajadust. Arvestati vaid nende potentsiaalsete tulevaste gaasiklientidega, kes tarbivad praegu vedelkütust ja teisi hinnalisi kütuseid.
Arvutused näitasid, et esialgne gaasi tarbimine ulatuks 4-6 miljoni kuupmeetrini aastas, koos gaasi harutorustike väljaehitamisega ja majanduse arenguga võib gaasi tarbimine tõusta lähiaastail aga 10-12 miljoni kuupmeetrini. Täna kasutatakse maakonnas üle 10 miljoni kuupmeetri gaasi aastas, seega gaasi tarbimine kahekordistuks. (Võrdluseks: näiteks Saksamaal tarbitakse maagaasi praegu ühe elaniku kohta ca poolteist korda rohkem kui Eestis).
Hinnangulisest arvutusest ? võrreldes kütuste hinda, kütteväärtust ja vajaminevat hulka ? nähtus, et otsene kütuse maksumuse vähenemine gaasi kasutuselevõtmisest Põltsamaa linnas küüniks umbes 2,5 miljoni kroonini aastas.
Kui kallinevad teised kütteliigid, ei saa endine hinnatase säilida ka gaasile. Vaatamata mistahes hinnatõusule, jääb gaas siiski üheks odavamaks kütteliigiks. Lisaks otsesele rahalisele säästule paraneb ka keskkonna olukord ? väheneb atmosfääriõhu saastamine.
Milline võiks olla alternatiiv maagaasile? Kas loopida lõpmatuseni ahju prügi (Eestimaal leidub prügi kahe suure katlamaja jaoks, mis saavad asuda vaid suurtes linnades), turvast, hakkepuitu või puid? Õliküte on tunduvalt kallim kui gaas ja tööjõu probleem tõuseb iga päevaga ikka rohkem päevakorda kõigis Eestimaa piirkondades.
Kõrgrõhul rajatava gaasitorustiku ehituse maksumuseks arvestatakse 44 miljonit krooni.
Nii Põltsamaa linn kui Põltsamaa vald panustavad gaasitorustiku ehitusse kumbki miljon krooni. Tänase seisuga on Fortum Termest AS lubanud projekti toetada 16,5 miljoni krooniga ja Eesti Gaas AS 13,5 miljoni krooniga. Riigipoolse toena vajame veel 12 miljonit krooni.
Praegu jõuab maagaas Eestisse torutranspordiga Venemaalt ja Läti In?ukalnsi maa-alusest gaasihoidlast. Kahtlused maagaasi kasutuselevõtmisel on seotud enamasti kartusega, et Venemaa välismajandusotsused tehakse lähtuvalt välispoliitikast.
Kuid kes on aktsiaseltsi Eesti Gaas omanikud? Üle 37% aktsiatest kuulub Vene Gazpromile, pisut üle kolmandiku Saksamaa E.ON Ruhrgas International AG-le. Teame ka, et Venemaa ja Saksamaa vahele kavatsetakse ehitada gaasitorustik. Väheusutav, et Eesti gaasiettevõtte omanikud tegutseksid selles suunas, et nende toodangut vähem ostetaks.
Eesti Gaasi müügiteenuste ettevõtte direktor Raul Kotov väljendas mullu oktoobris Põltsamaal gaasitrassi põhiprojekti Põltsamaa vallale ja linnale üleandmisel suurt heameelt gaasivarustuspiirkonna laienemise üle. Fortum Termest AS juhatuse esimehe Riho Sillaga lõime käed, et 2007. aastal jõuab gaasitrass Lustiverre ja hiljemalt 2008. aastal Põltsamaale.
Täna, teisipäeva õhtul kohtun regionaalminister Jaan Õunapuuga ning gaasitrassi projekti teiste osapoolte esindajatega. Usutavasti saame kinnitust, et kõik vajalikud finantsvahendid gaasitrassi ehituseks on olemas.
AIVAR KOKK,
maavanem
