Maaelufoorumi teemal “Maaelu arengukava ? võimalus ettevõtjatele” avas Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Käärma. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo saatis foorumile tervituse, milles muu hulgas kirjas: “Külaelu edendajad ja edukad põllumehed arvavad, et toetused on oluliselt kaasa aidanud maaelu ja põllumajanduse arengule. Ainuüksi toetustele ei saa aga äri üles ehitada. Väiksem osa põllumehi käsitlevad aga Euroopa Liidu toetusi kui passiivset äri või sotsiaalabi. Nende arvates tuleb pidevalt investeeringutoetusi anda neile, kes jätkavad vanu, ebaefektiivseid ja sissetallatud radu.”
Ettekannetega esinesid Riigikogu maaelukomisjoni liikmed. Imre Sooäär vaagis maaelu arengukava rakendamist maaturismi vaatevinklist. “Maaturism toob raha juurde just maapiirkonda. Positiivse rahavooga kaasnevad uued investeeringud ja elanike heaolu,” märkis ta. Maaelu kolmeks tammeks nimetas Sooäär põllumajanduse, keskkonna ja mitmekesistamise telge. “Investeeringutaotluste hindamisel peaks tulevikus lähtuma sellest, kuidas üks või teine tegevus nende tüvedega seotud on,” arvas Sooäär.
Kunagine põllumajandusminister Ivari Padar märkis, et mõiste talu on välja kasvanud selle traditsioonilisest käsitlusest, mis hõlmab vaid põllumajandusega tegelemist. “Meil ongi juba lisaks turismitaludele olemas käsitöötalud, teatritalud, talumuuseumid ja keeleõppetalud. Miks ei võiks olla ka autoremonditalusid? Igal juhul on ühel sellise talu elanikest garanteeritud töökoht ja piisav sissetulek talu piiridest lahkumata. “
Samuti põllumajandusministrina töötanud tänane Riigikogu liige Jaanus Marrandi ütles, et kuigi põllumajandus on üheks maaelu peamiseks veduriks, väheneb järjest selle osatähtsus. “2005. aastal vähenes võrreldes 1989. aastaga põllumajanduse, jahinduse ja metsanduse osatähtsus maaelus. Seevastu suurenes 3,7 korda teeninduse osakaal, kasvasid ka mitmed teised näitajad.”
Marrandi sõnul toetab Maaelu arengukava põllumajanduse konkurentsivõime kasvu ja maakogukonna arengut. “Aastail 2007 kuni 2013 on arvestuslikult vaja põllumajandusse investeerida 20 miljardit krooni, millest neljandik kuluks uute nõuete täitmiseks. Eesti riigi arengu jaoks on eluliselt tähtis arvestada kõigis valdkondades regionaalsusega. Töö ja elutingimused maal ei tohi olla halvemad kui linnas, ” lausus Marrandi.
Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö liidu juhatuse esinaine Liivi Soova kõneles käsitööst kui paikkondliku eripära kandjast ja ühtlasi elatusallikast. Erinevatele paikadele kuulsust toonud käsitöökunsti headeks näideteks nimetas ta Kihnu triibuseelikut, Avinurmes meisterdatud tünne ja korve ning Setumaalt pärit pitse.
Aktsiaseltsist Werol Tehased osalesid Maaelu foorumil juhatuse liige Robert Närska ja ostujuht Indrik Unt. “Foorumil käsitleti olulisi probleeme ja analüüsiti maaelu kui tervikut. Maaelu kompleksse arengu korral käib hästi ka põllumehe käsi, mis omakorda tagab ka meie ettevõttele stabiilse koostööpartneri tooraine varumisel. Huvitav oli kuulda ka turismitaludest, käsitöö ja külaliikumise edendamisest. Samas võis mõttevahetusel tunda tugevat poliitikamaiku, mis mõistagi seotud ka lähenevate Riigikogu valimistega, ” jagas muljeid Indrik Unt.
Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli majandusõpetaja Tea Krikmann Kaju ärgitusel tulid Maaelufoorumil räägitavat kuulama üle paarikümne noore, kes õpivad talumajanduse eriala neljandal ja põllumajanduse eriala kolmandal kursusel.
JAAN LUKAS
