25 aastat tagasi algas Eestis maareform eesmärgiga anda maa peremeestele ja luua eeldused selle tõhusamaks kasutamiseks. Nüüdseks on reform peaaegu lõppenud, maakatastrisse on kantud üle 96 protsendi maast ehk 4 183 900 ha. Sellest valdav osa (60 protsenti) kuulub eraomanikele, veidi üle kolmandiku (39 protsenti) riigile ja üks protsent omavalitsustele. Moodustatud on ligi 650 000 katastriüksust.
Kes ja kuidas saab maa omanikuks?
Maareformi elluviijad ja vahetud korraldajad on omavalitsused ja maavalitsused. Kõigepealt tuleb neil kindlaks teha, kas mõni eraisik on esitanud konkreetsele maatükile tagastamise või erastamise nõude. Kui mitte, siis selgitatakse välja, kas see maatükk on ehk vajalik kohalikule omavalitsusele. Kui ka omavalitsus seda ei vaja, siis jäetakse maa riigi omandisse.
Praeguseks on maareform jõudnud niikaugele, et peaaegu kõik eraomanike nõuded on täidetud. Nüüd on omavalitsustel oluline määratleda oma kogukonna huvid (nt kuhu tuleb lasteaed, mänguväljak, tee) ja astuda samme, et saada selleks vajaliku maa omanikuks. Ka riigil on veel riigimaade vormistamisega üksjagu tööd. Kõige suuremas mahus tegelevad maade riigi omandisse jätmisega RMK ja maa-amet.
Järgmine maareformi samm on maaüksuse moodustamine kas mõõdistamise teel või kaardimaterjalil. Maa vormistamise käigus pole haruldased juhtumid, kus selgub, et riigimaa on omavoliliselt kasutusse võetud. Arvatakse, et maa ei kuulu kellelegi ja tehakse sellest laoplats, grillimiskoht, autoparkla; istutatakse põõsaid, pannakse kartuleid, rajatakse park jne. Kui reformitoimingud jõuavad sellise maani, siis palutakse omavolilisel kasutajal maa endine seisund teatud aja jooksul taastada. Nii, nagu igasugust vara, saab ka maad kasutada ainult omaniku loal ja tingimustel.
Veel reformimata maa kuulub riigile ja selle kasutamiseks on ka seaduslikud võimalused olemas. Näiteks saab maavanem anda põllumaad põllumajanduslikuks tootmiseks ajutisse kasutusse. Aga see kasutus on tõepoolest lühiajaline, kestes nii kaua, kuni riik jõuab maaüksuse reformida ehk ametlikult vormistada. Tulevast era- ja omavalitsuse maad ajutisse kasutusse ei anta.
Maareformi on läbinud see maa, mis on saanud peremehe ja kantud maakatastrisse. Kui maa on vormistatud riigi omandisse, korraldab maa-amet sellele võimalikult kiiresti kasutaja või uue omaniku leidmise. Kuna tegemist on riigi varaga, toimub maa müük või rentimine enampakkumise korras. Müüki suunatakse enamasti väiksema pindalaga põllutükid. Väärtuslikku põllumaad riik ei müü, vaid jätab reservmaaks ja annab viieks aastaks rendile. Nii rendi kui ka müügi korral on senisel maakasutajal eelis, kui üle poole pakutatavast maast oli eelnevalt tema kasutuses. Sellisest eesõigusest teavitatakse maakasutajat enne enampakkumise läbiviimist. Maa rendi- ja müügihind kujuneb enampakkumise teel.
Mis reformi pidurdab?
Omavalitsuste andmetel on eraomaniku ootel olevaid maid veel 20 000 ha või isegi rohkem – see on maa, millele esitatud erastamise või tagastamise nõuded on seni lahendamata. Miks asjad venivad? Peamiselt seetõttu, et menetlusega seotud isikud on kadunud või surnud ja/või on tegu dokumentideta ja lagunenud ehitistega. On ka pikaks veninud kohtusaagasid. Reegel on selline, et kui maatüki vastu on konkreetne huvi, siis hakkavad ka selle erastamise ja tagastamise toimingud lõpetamise suunas liikuma. Väga oluline on siinjuures ka omavalitsuse initsiatiiv ja tahe. On hea, et paljudes kohtades on veel olemas pikaajalise maareformi kogemusega ametnikke, kes oskavad tõhusalt maareformi panustada.
Maareformi erinevatest valdkondadest on kõige vähem tegeletud hoonestusõiguse seadmisega. Probleemiks on see, et ei ole välja selgitatud ehitise omanikke või pole neile selgitatud võimalusi ehitise aluse maa omandamiseks või hoonestusõiguse seadmiseks. Teatavasti on riik loonud ehitise omanikele täiendava võimaluse saada ehitise juurde kuuluva krundi omanikuks. Kui seda võimalust ei kasutata, jääb maa riigile ja ehitise omanikule jääb üksnes ehitise ja selle juurde kuuluva maa kasutusõigus. Seega peaks iga ehitise omanik välja selgitama, kas tema hoonete juurde kuuluv maa on kantud kinnistusraamatusse, ja kui ei ole, siis pöörduma valla- või linnavalitsuse poole, et teada saada, millised toimingud on maa vormistamiseks vajalik teha.
Maareformil täitub peagi veerand sajandit. Omavalitsused ja maavalitsused on teinud tublit tööd – mõnes maakonnas on lausa 98 protsenti maast reformitud. Reformiga on pandud alus maa tsiviilkäibe tekkimisele, mis on omakorda mõjutanud kogu meie majandust. Nüüd tuleb teha tugev lõpuspurt, maareform lõpetada, et kogu maa saaks omaniku. See annab ka põllumeestele võimaluse pidada maa kasutamise osas läbirääkimisi ja sõlmida pikemaajalisemaid kokkuleppeid. Kindlustunne maaküsimustes on meile kõigile oluline.
Mis on veel teha jäänud?
*Maakatastrisse on kantud üle nelja miljoni ha maad, sellest haritavat maad ca miljon hektarit.
*Reformimata maad on ca 167 000 ha.
*2015 suunatakse müügi enampakkumisele 3880 ha, sellest põllumajandusmaad 2300 ha.
*2015 suunatakse rendi enampakkumisele ca 4000 ha.
*Maareform riigimaade osas peab olema lõpetatud 2017. aasta 31. detsembriks.
Allikas: maa-amet
MAIRE SALU, maa-ameti maareformi osakonna juhataja
