Põllumehed tõstatasid 12. mail Kuremaal peetud arengukonverentsil probleemi, et meil ei edene maa kasutusvaldusse seadmine. Sadala Agro juhi Ahti Kalde sõnul on nad korduvalt püüdnud selgust saada, kui palju praegu nende põllumajandusühistu kasutuses olevaid maid oleks võimalik endale kasutusvaldusse saada. Seni pole põllumeestel täit selgust. Põllumehed on nende kasutada olnud maadesse investeerinud ja investeeringuid kasvõi maaparanduse näol vajavad maad jätkuvalt.
250 hektarit suurtootjale vähe
Samuti pole põllumehed rahul sellega, et neil on õigus kasutusvalduses olnud maid uue, 2005. aasta 31. jaanuarist kehtima hakanud korra järgi erastada vaid 250 hektarit. ?Kui meil on kasutusvalduses näiteks üle 1000 hektari ja saame sellest ainult 250 erastada, siis selline olukord ei rahulda küll põrmugi,? märkis Kalde.
Tema hinnangul on ka riigile kasulik, kui maal kümnetele inimestele tööd andev suurtootja saaks normaalselt maad harida. ?Säilivad töökohad toovad ka kohaliku omavalitsuse eelarvesse raha tagasi,? kinnitas ta.
Sellepärast oleks Kalde sõnul loogiline, et senised kasutajad võiksid kõik enda kasutuses olevad maad mõne aja pärast ka erastada.
Jõgeva maavalitsuse maaosakonna juhataja Mati Puusepa sõnul on 250 hektariline piirmäär seaduseandja tahe ja seda saab muuta vaid seaduseandja.
Puusepp kinnitas, et Sadala Agro pole oma ostueesõigusega maid seni veel ära vormistanud. “Uusi maid saavad nad taotleda aga siis, kui Torma vald paneb välja maad, millele on võimalik kasutusvaldust taotleda.”
Hoopis teist laadi mured on Põltsamaa vallas tegutseval Õnne Piimakarjatalul. Osaühing Õnne Piimakarjatalu on põllumajandusreformi järel kasutanud maid, mille eest on ka vallale kenasti maksu makstud. Maa ajutise kasutuse lepinguid aga pole vald piimakarja kasvatava osaühinguga teinud. Kui läks vabadele maadele kasutusvalduse seadmiseks, siis vald küll kinnitas Õnne Piimakarjatalu nende kasutajaks, kuid maavalitsus tühistas vallavolikogu otsuse.
Mati Puusepa kinnitusel ei saa maavalitsus vallavolikogu otsust tühistada, küll aga tagasi saata ja paluda see viia seadustega kooskõlla. “Otsuses ei olnud välja toodud maa kasutusvaldusesse saajat,” tõdes Puusepp.
Seadus eelistab FIEt
Õnne Piimakarjatalu juhataja Mati Kivi sõnul on kõige hullem, et nende kasutuses olnud maadest lõigatakse siilukesi teisest vallast pärit füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE). “Ma ei pea õigeks, et maade kasutusvalduse saamise nimel peaksin ennast füüsilisest isikust ettevõtjaks vormistama, siis oleks mul maa kasutajana teiste valdade inimeste ees eelis,” tõdes Kivi.
Jõgeva maavalitsuse maaosakonna juhataja Mati Puusepa hinnangul ei edene maa kasutusvaldusse seadmine seetõttu, et inimesed ei suuda omavahel kokku leppida.
“Kui vallas on ühe maatüki kasutusvalduse õiguse saamiseks antud mitu avaldust, peavad inimesed suutma omavahel kokku leppida, kes maatüki kasutusvalduse endale saab,” rääkis Puusepp. “Kui kokkulepet ei saavutata, teeb volikogu maavanemale ettepaneku, keda eelistada.”
Kasutusvaldus seatakse tänavu 31. jaanuarist kehtima hakanud korra järgi 15 aastaks, selle tähtaja möödumisel on õigus pikendada lepingut veel 15 aastaks. Maa omandamist on õigus taotleda pärast 10 aasta möödumist lepingu sõlmimisest.
Kasutusvaldusse antavat maad on Puusepa hinnangul maakonnas üldse vähe, sellepärast on tekkinud ka palju pingeid.
HELVE LAASIK
