Majanduskliima on Eestis rahuldav, 6 kuu väljavaated mõõdukalt positiivsed

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide-analüütikute hinnangul on majanduskliima Eestis rahuldav (4,9 punkti skaalal 1-9), teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik.

Majanduse praegusele üldolukorrale antud hinnang (4,3 punkti) on küll viimaste aastate madalaim ja 1,1, punkti võrra madalam ka ekspertide septembri hinnangust, kuid 6 kuu pärast peaks Eesti majandusseis natuke parem olema (hinnang 5,5).

Kui eratarbimise olukord on väga hea, siis investeeringute olukorda hindasid EKI eksperdid detsembris ebarahuldavaks. Põhjuseks investeeringute mahu arvestatav vähenemine. EKI tööstusettevõtete investeeringute uuring näitas, et ettevõtjad investeerisid 2015. a. vähem kui veel aasta algul oli prognoositud. Iga kümnes ettevõtja ei investeerinud üldse ja 27% ettevõtetel investeeringud vähenesid. Ka 2016. aastaks ettevõtjate poolt olulist investeeringute kasvu ei prognoosita ja olulisemateks investeeringuid takistavateks teguriteks on madal nõudlus ja finantside nappus.

Võrreldes Eesti praegust majandusolukorda aastatagusega, on eksperdid seda meelt, et investeeringute osas on olukord on läinud halvemaks ja eratarbimise osas muutunud paremaks. Majanduse olukord tervikuna on halvenenud ja majanduskliima indeks oli detsembris 1,1 punkti madalam kui aasta tagasi.

Ettevõtjate ja tarbijate hinnanguid koondav majandususaldusindeks oli detsembris pikaajalise keskmise tasemel (100). Hea on ärikonjunktuur kaubanduses ja tarbijate kindlustunne, alla tavapärast on kindlustunne tööstusettevõtetel. Ehitussektori kindlustunne on alla tavapärast, kuid aastaga oluliselt paranenud.

Tarbijate kindlustunnet on aidanud suurendada madal töötus, suurenenud sissetulekud ja puuduv inflatsioon. Toidu hinnad on tarbija jaoks aastaga 1,5 protsenti odavnenud ja EKI pere nädala ostukorv maksis detsembris 68 eurot.

EKI prognoosib 2016. aastaks 2,5 protsendilist SKP kasvu, üheprotsendist tarbijahindade tõusu ja 5,7 protsendilist tööpuudust. Keskmine palk peaks jõudma 1105 euroni ja kuna inflatsioon on madal, siis reaalpalgad kasvavad 3.2 protsenti.

EKI direktor Marje Josing ütles, et Euroopas on majandususaldus liikunud viimastel kuudel tõusutrendis ja mitmel Eestile olulisel turul on majanduskonjunktuur hea (Rootsi, Läti, Leedu). “Samas püsivad kõik eelmisel aastal esile kerkinud geopoliitilised riskid – jätkuv Ukraina-Venemaa konflikt, Süüria sõda, pagulaskriis, terrorismioht – ja need võivad negatiivselt mõjutada ka majandust. Selle aasta ettevõtjate olulisimaks eesmärgiks on suurendada tootlikkust ja olla väga aktiivne eksporditurgudel. Ainult ekspordi kasv tagab selle, et toimuv sissetulekute ja tarbimise kasv on jätkusuutlik,” lausus Josing

Ettevõtlusminister Liisa Oviir märkis, et tugev sisetarbimine on küll igati positiivne, kuid ei ole kasvu vedavaks mootoriks.

“Just seetõttu oleme prioritiseerinud ekspordivõimekuse suurendamist nii EASi meetmetes kui ka tööstuspoliitika arendamisel ning tugistruktuuride reformis, ilma ekspordita ju uut raha riiki ei tule, töökohti ei looda ja üldine rikkus ei kasva,” ütles Oviir.

Vooremaa