Kurjategijad võivad viipemakse mugavust kurjasti ära kasutada

Viipemakse on järjest populaarsem, kuid kurjategijad on hakanud seda varastamiseks kasutama. „Kurjategija teab, et enamasti töötavad viipemaksed teatud summa ulatuses ka ilma inimese lisakinnitamise vajaduseta. Seda mugavust on võimalik kurjasti ära kasutada,” ütles Telia küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas.
Ta tõi näite, kuidas kurjategijal on isiklik makseterminal ja ta kogub lihtsa vaevaga makseid näiteks rahvast täis ühistranspordis.
Nii Eestis kui ka välismaal kasutavadki kurjategijad mobiilse kaarditerminali lahendust ning korjavad selle abil rahvarohkes kohas inimestelt makseid. „Kui inimesel on pangakaart taskus, siis ei pruugi ta näiteks bussiga sõites või mõnel rahvarohkel üritusel märgatagi, et on millegi eest „maksnud”,” ütles Aljas.
„Seejuures ei märgata sageli pettuse ohvriks langemist ka hiljem, sest pangaväljavõttest nähtub, et inimene on maksnud näiteks mõnes kohvikus 6-eurose smuuti eest. „Eriti välismaal ei pruugi inimene mäletadagi, mis oli tolle kohviku nimi või ei pööra ta nii väikesele summale konto väljavõttel üldse tähelepanu,” nentis Aljas.
„Pätt otsib ka turismipiirkonnas inimesi, kel sõrmes nutisõrmus, läheneb talle ja pakub, et nutisõrmuse omanik teeks temast pilti. Nutisõrmuse omanik võtab heausklikult palve vastu ja teeb pildi. Kurikaela telefon on aga makseterminal, mis võtab rõõmsalt makse nutisõrmusega vastu. Pildistaja ei aima midagi, enne kui konto väljavõtet näeb,” tõi Aljas näiteks.
Swedbanki finantskuritegude ennetamise juhi Eero Ergma sõnul on viipemakse küll üks turvalisemaid makseviise, kuid tuleks siiski kasutada turvameetmeid, eeskätt seada mõistlikud makselimiidid, et pettuse korral oleks kahju väiksem.

VOOREMAA