Alanud jahihooaeg nõuab liikluses suuremat tähelepanu

Oktoobris algas põdrale, metsseale, metskitsele ja punahirvele peetava ajujahi hooaeg, mistõttu metsloomi võib sattuda rohkem teedele.


„Asulavälistel teedel tuleb olla autojuhtidel tavapärasest veelgi tähelepanelikum, kuna nii jahihooaeg kui ka kogenematute noorloomade vanematest võõrdumine ja loomade jooksuaeg suurendavad metsloomade teele sattumise võimalusi. Eriti tähelepanelik tasub olla õhtul hämariku ja varahommikul koidu ajal, mil metsloomad on rohkem liikvel. Kui loom ilmub teele, tuleks kannatlikult oodata, kuni ta sealt lahkub ja veenduda, et puude-põõsaste varjus veel teisigi kaaslasi teele tulemas ei ole,“ jagas soovitusi Aimar Rakko, keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.

Maakondlike jahindusnõukogudes kinnitati Eesti ulukipopulatsioonide ja nende põhjustatud kahjustuste ohjamiseks 2019/20. a jahihooajaks Eestis järgmised küttimismahud: 5966 põtra, 2459 punahirve, 31 619 metskitse. Sigade Aafrika katku ohjamiseks tuleb sel jahihooajal küttida 5170 metssiga, et viia metssigade arvukus tasemele alla ühe isendi 1000 ha kohta.

Marjulistele, seenelistele ja teistele metsas uitajatele tuletame samuti meelde, et metsateedel võivad nende teed ristuda jahimeestega. Kuna kõigil on õigus metsas viibida, siis tuleks edasiste käikude ohutuses veenduda mõlemal poolel. Sattudes metsas liikudes jahipidamise piirkonda, olge nähtav ja teid märgatakse ning raadio teel katkestatakse jahipidamine kuni vajaliku ohutuse tagamiseni.
Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale kuni 15. detsembrini, metskitsele 31. detsembrini, punahirvele 31. jaanuarini ja metsseale 31. märtsini.

VOOREMAA