Eestis on hinnanguliselt 77 000 osteoporoosihaiget, keda ohustab luude hõrenemisest tingitud luumurd. Kuna aga vaid väike osa elanikkonnast on käinud oma luutihedust kontrollimas, siis pole inimesed enamasti oma haigusest teadlikud. Neil juhtudel avastatakse haigus alles esimese luumurru korral.
Eestis on teavituskampaania eestkõnelejaks arste ühendav Eesti Osteoporoosi Selts ja vastloodud Eesti Osteoporoosihaigete Liit, mis koondab endas täna 40 inimest. Teavitustöö fookuses on sel aastal toitumise osa luustiku tervishoius. Osteoporoosi ennetuses ja ravis on olulised kaltsium ja D-vitamiin. Kutsutakse ka kõiki oma luutihedust mõõtma. Madal luutihedus on oluline luumurru riskifaktor. Seda õigeaegselt diagnoosides on võimalik luumurde vältida.
“Otsustasime koonduda ühise nimetaja alla, et jõulisemalt teavitada veel terveid inimesi, et nad oskaksid sellest salakavalast haigusest hoiduda,” selgitas Osteoporoosiliidu eesmärke liidu juht Maimo Teesalu. “Oleme omal nahal tunda saanud, mida tähendab, kui haiguse tõttu ei saada igapäevaeluga enam iseseisvalt toime,” lisas ta.
“Tervitame patsientide initsiatiivi, sest oleme tõsiselt mures inimeste paasiivsuse pärast oma tervise kontrollimisel,” toetas vastloodud liidu loomist Reumaliidu juht dr. Oivi Aakre. “Teadlikkuse kasv aitaks säilitada tuhandete Eesti inimeste elukvaliteeti ning ära hoida sadu, kui mitte tuhandeid haigusepäevi,” lisas ta.
Suureks probleemiks on ka asjaolu, et paljud jätavad ravi pooleli. Põhjusi võib otsida inimeste väheses teadlikkuses haiguse tõsistest tagajärgedest ja selles, et haigus ei anna endast iga päev otseselt märku. Osteoporoos on kaval haigus, mis avaldub alles siis, kui inimene juba mõne luu murrab ja seeläbi enam iseseisvalt eluga toime ei saa. Tartu Ülikooli traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku poolt läbi viidud uuring näitab, et keskmiselt iga kolmas üle 50-aastane naine on haigestunud osteoporoosi.
Mis on osteoporoos?
Osteoporoos ehk luuhõrenemine on maailma üks sagedamini esinev krooniline haigus, millele on iseloomulik luumassi vähenemine. Osteoporoosi tagajärjel muutuvad luud poorseks ja õrnaks ning isegi väike trauma võib põhjustada luumurru. Rahvusvahelise Osteoporoosi Seltsi (International Osteoporosis Foundation) andmetel haigestub tänapäeval osteoporoosi iga kolmas naine ning iga viies mees, kel vanust üle 50 aasta.
Millise aine puudus organismis tekitab osteoporoosi?
Kõige olulisemad on kaltsium ja D-vitamiin. Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest sellest sõltub luude tugevus. Kaltsium on luude “ehitusmaterjal, sellest sõltub näiteks ka hammaste, küünte ning juuste tervis. D-vitamiini puudus organismis tekitab olukorra, kus luude ülesehituseks vajalik kaltsium ei imendu, luues nii eelsoodumuse osteoporoosi tekkeks või süvendades juba olemasoleva osteoporoosi kulgu. Ka mõjutab D-vitamiin lihasfunktsiooni, seetõttu on D-vitamiini puuduse korral suurem oht kukkumiseks ning seega ka luumurdudeks. D- vitamiini saab inimene iga päev toidust (kala, liha, täispiim, margariin, või, maks, munakollane), samuti sünteesib inimese nahk päikese ultraviolettkiirguse abil D-vitamiini ka ise. Inimorganism vajab päevas 400 rahvusvahelist toimeühikut D-vitamiini, toiduga saab sellest kätte aga vaid 100. Kliiniliste uuringutega on tõetatud, et D-vitamiini puudus on osteoporoosihaigetel suur ? peaaegu 2/3 neist kannatab selle puuduse all.
Mida haigus endaga kaasa toob?
Kõige sagedamini võib luuhõrenemise tulemusel murduda randmeluu, sest inimene paneb kukkudes käe ette. Teisel kohal on lülisambamurrud. Kui murdunud on juba mitu lüli, on tulemuseks küürujäämine. Kõige traagilisemate tagajärgedega on reieluukaela murd. Sellele järgneva aasta jooksul sureb tekkinud tüsistustesse 20% haigetest. Kolmandik naistest, kes paranevad reieluukaela murrust, vajab pidevat hoolt. Uuringute järgi eelistab 80% naistest pigem surra kui olla voodihaiged.
Kuidas hoiduda osteoporoosist?
Osteoporoosi profülaktikat tuleb alustada juba lapseeas ja see peab kestma kogu elu.
KALTSIUM ja D-VITAMIIN
Jälgi, et Sa tarbid piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini.
FÜÜSILINE AKTIIVSUS
Füüsiline aktiivsus suurendab luude tugevust noores eas ja vähendab nende lagunemist vanemas eas. Jaluta iga päev vähemalt pool tundi.
ALKOHOL ja SUITSETAMINE
Pea meeles, et suitsetamine ja alkoholi tarbimine viivad osa kaltsiumi organismist välja. Aga ka kohv, gaseeritud joogid ning tänapäeval väga populaarne vesi uhavad organismist kaltsiumi välja. Oluline on teada, et kui Sul on harjumus neid aineid tarvitada, on Sinu kaltsiumivajadus selle võrra suurem.
Kuidas toimub luutiheduse mõõtmine?
Luutihedust saab mõõta ultraheliaparaadiga käsivarrelt või röntgeniaparaadiga selgroo nimmepiirkonnast ja reieluukaelalt või randmepiirkonnast. Ultrahelimeetod sobib haiguse sõeluuringuks, täpsemaks diagnoosiks on vajalik röntgenmeetod. Protseduur on mõlemal juhul valutu ning ohutu ja kestab ca 5 minutit ultraheliaparaadiga ja 10-15 minutit röntgeniaparaadiga.
Maimo Teesalu,
Eesti Osteoporoosihaigete Liidu esinaine,
dr Oivi Aakre,
Eesti Reumaliidu juhatuse esinaine
