Luua suveakadeemias õpiti tarku otsuseid tegema

  

Igal inimesel, ka koolijuhil ja õpetajal, tuleb oma ametis valikuid teha ja otsustada, kusjuures meie tänastest otsustest on olulisel määral mõjutatud meie tulevik. Selle üle, kuidas teha arukaid otsuseid, arutlesid enam kui kakssada kooli- ja lasteaiajuhti ning kooli- ja lasteaiaõpetajat augusti keskel Luual teoks saanud Tallinna Ülikooli täiendõppekeskuse suveakadeemias “Tulevik on olevikus peidus”.

Suveakadeemia peaesinejateks olid Eesti Koolijuhtide Ühenduse esimees Toomas Kruusimägi, akadeemik Peeter Tulviste, vabakutseline koolitaja Anu Virovere ja professor Voldemar Kolga.

“Tagantjärele on tarku alati palju, aga tagantjärele tarkusest pole enamasti kasu: vaja oleks kohe targalt otsustada,” ütles Anu Virovere. “Seepärast kõnelesimegi suveakadeemias otsustamismehhanismidest ja nende toimimisest ning erinevatest otsustamissituatsioonidest. Üks valus situatsioon on näiteks see, kus valik tuleb teha kahe ühevõrra, aga erineval viisil õige otsuse vahel. Valides ühe õige teo, teed ikkagi teatud mõttes kurja, sest jätad teise õige teo tegemata. Raske on otsust teha ka siis, kui tead, et otsuse tagajärjed on pöördumatud, st et kui teed vea, siis seda parandada pole enam võimalik. Kolmas moment on otsuse eetilisus. Siin võib piltlikult öeldes pidada kriteeriumiks seda, kas saad pärast otsuse tegemist ka rahulikult magada või ei saa.”

Virovere sõnul usuvad inimesed tavaliselt, et heal otsusel on hea tagajärg ja halval halb. See ei tarvitse – eriti tänapäeva üha enam globaliseeruvas maailmas – aga alati nii olla.

Voldemar Kolga tõi omalt poolt välja otsustamise kaks olulist mõõdet – ratsionaalse ja sotsiaalse. Valides ratsionaalse otsuse, teed tihti kurja sotsiaalses mõttes.

 „Kujuka näite saab siin tuua majandusest: kui ehitada majandus üles odavale tööjõule ja kiirele kasumile, jääb sotsiaalne dimensioon unarusse ja varsti ei tule ka enam kiiret kasumit,” ütles Voldemar Kolga.

Viimasel  ajal räägitakse nii meil kui ka mujal palju innovaatilisusest. Kolga ja Virovere kinnitasid, et seal, kus tehakse ainult ratsionaalseid otsuseid, ei saa innovaatilisust ollagi.

“Kaotuse vältimine on inimese loomuses. Ent me ei saa olla innovaatilised, kui me samas püüame iga hinna eest kaotusi vältida,” ütles Anu Virovere.

“Tihti arvatakse, et vähene innovaatilisus on mõistuses kinni. Tegelikult peegeldab see koostöö puudumist,” lisas Voldemar Kolga.

Tavarutiinist välja

Kooli- ja lasteaiajuhtide grupis oli otsuste tegemine kolmepäevase suveakadeemia peateemaks, teistel oli see põimitud ainekesksema jutu sisse.

“Sellise koolituse kasu ei seisne üksnes uute teadmiste saamises, vaid ka selles, et teistsuguses keskkonnas ja teistsuguste inimeste keskel viibimine toob inimese tavarutiinist välja,” ütles Voldemar Kolga. “Kool on suhteliselt konservatiivne asutus, kus minnakse tihti tüüpiliste lahenduste teed ega osata sissekäidud teelt kõvale pöörata. Koolijuht on aga pahatihti harjunud ainult oma häält kuulma. Suveakadeemias kuuleb ta ka teisi hääli ja saab jälgida, kuidas teised inimesed mõtlevad.”

“Suveakadeemia loengud ja seminarid aitavad tõsta ka pedagoogi eneseväärikust ja enesehinnangut: õpetajaamet pole ju meie ühiskonnas tegelikult piisavalt väärtustatud,” lisas Anu Virovere.

Kolme Luual veedetud päevaga olid suveakadeemias osalenud tõesti rahul. Eriti rõõmsad olid võimaluse üle nii pikalt rahvuskaaslastest kolleegide hulgas olla Stockholmi Eesti Kooli õpetajad. Ka Tallinna lasteaia Kelluke õpetaja-mentor Anne Seppo leidis, et sai Luua suveakadeemiast palju kasulikku.

“Otsuste tegemine pole kunagi kerge, aga hea tahtmise juures on alati võimalik mõistlik lahendus leida. Kuidas sellise mõistliku lahenduseni jõuda, just sellest suveakadeemias räägitigi,” ütles Anne Seppo. “Lektorid ja kursuste korraldus olid suurepärased, Luua ise oma kauni loodusega aga suisa fantastiline!”

Silmale ja hingele

Tallinna Ülikooli avatud ülikooli täiendõppekeskuse juhataja Ene Käpa sõnul ongi korraldajad püüdnud suveakadeemia jaoks igal aastal sellise paiga leida, kus ühest küljest oleksid olemas loengu- ja seminariruumid ning taskukohane majutus,  mis teisest küljest pakuks aga midagi ka koolitusele tulnute silmale ja hingele. Luua oli ses mõttes lausa kümnesse läinud valik.

“Viimasel ajal kipuvad pedagoogidki koolitusreisidel rohkem välismaal käima, aga suur tükk kaunist Eestimaad on neil samas avastamata. Nii et kui Voldemar Kolgat tsiteerida, siis teeme me oma suveakadeemia kaudu ka natuke regionaalpoliitikat,” ütles Ene Käpp.

Lisaks erialastele kursustele toimisid suveakadeemias töötoad, õhtud olid täidetud ühistegevuse ja kultuuriprogrammiga.

“Võiksime muidugi suveakadeemia päevad vaid kuivalt loengutega täita, aga võimalus õhtuti n-ö sotsialiseeruda ehk omavahel mitteformaalses õhustikus suhelda annab ettevõtmisele teise hingamise ning pedagoogidele enne uue õppeaasta algust positiivse energiasüsti. Suveakadeemia vahest emotsionaalseimaks hetkeks oli see, kui dirigent Hirvo Surva käe all ühislaule laulsime.”

Ene Käpa sõnul oli Luua Metsanduskool suveakadeemia kursustel osalenutele väga heaks võõrustajaks, ning mitu kooli õpetajat lõid kaasa töötubade juhendamisel.

“Maila Talve juhatusel said kursuslased tutvuda mõisa ja pargiga, Veiko Belials aga hämmastas kõiki oma mitmekülgsusega: peale koolis õpetamise teeb ta ju tasemel loodusfotosid ning luuletab ja kirjutab ulmeromaane,” ütles Ene Käpp.

Neli maakonda on suveakadeemia tema sõnul juba läbi rännanud, nüüd hakatakse ringi vaatama viienda maakonna järele, kus tuleval aastal kanda kinnitada. Kursustele tulla tahtjaid igatahes jätkub.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus