|
|
Kui varem olid Eestile ja Luua koolile metsanduslikel kutsevõistlustel nii Euroopas kui ka kaugemal enim au ja kuulsust toonud Andres Olesk ja Taavi Ehrpais, siis nüüd on peale kasvamas uus põlvkond pea samal tasemel muu maailma vägevatega rinda pista suutvaid saemehi. Nimelt saavutas Luua Metsanduskooli neljaliikmeline võistkond Euroopa metsanduskoolide kutsevõistlustel Luksemburgis kokkuvõttes kolmanda koha. |
Saevõistlusel olid Luua noormehed viieteistkümne riigi arvestuses parimad ja metsanduslikul kutsevõistlustel jäädi kokkuvõttes kolmandaks.
Individuaalselt saavutas paremaid tulemusi Helvis Koort, kes tuli langetamises meistriks ja laasimises jäi teiseks. Viie saeala (saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine, langetamine ja laasimine) kokkuvõttes oli Koort 3., Aigar Tiho 6. ja Marek Kangur 9. ning Kaidar Kübarsepp 12.
Pool aastat tõsist tööd
Marek Kangur ja Aigar Tiho rääkisid, et enne suurvõistlusi harjutasid nad omajagu ja peamiselt laagrites. Pooleaastane ettevalmistusperiood andis tulemusi. Tõsine töö läks lahti juba veebruarist, enamasti üle nädalavahetuse. Vett ja vilet said kõik. Meeskonnaks kasvamine polnudki nii lihtne, nagu algul paistis. Harjutati laasimist, langetamist, täpsussaagimist, kombineeritud teatevõistlust. Õpetajatest juhendasid poisse Einar Must, Kaido Saar ja Tõnu Reinsalu.
Poisid harjutasid ka nädala sees, võisteldi üksteisega, võrreldi ja analüüsiti tulemusi.
Võistlusgraafik oli üsna tihe, esimesed võistlused peeti Vardis, siis tulid koolisisesed võistlused, aprilli lõpus toimus Maamessil Kevadkarikas.
Luksemburgis oli Luua võistkonnal võistluspaikadega aega harjuda vaid üks päev. Kohale sõideti mikrobussiga ja kahe tuhande kilomeetrine teekond jättis füüsisele oma jälje. Mõne asjaga poisid ei harjunudki. Näiteks tähendas mäest üles ja alla sõitmine, et kõrvad läksid pidevalt lukku. “Kohalikel polnud üldse probleeme, nemad olid harjunud,” rääkis Marek Kangur, kelle sõnul on Luksemburgis mets tunduvalt kõrgem kui Eestis ja seal kasvavad hoopis teised puuliigud. Samuti olid puud poiste hinnangul jämedamad kui Eestis. Võistlusel tuli laasida jämedat pööki, mis on märksa kõvem puu kui Eestis kuusk või mänd, millega põhiliselt oli harjutatud.
Konkurentideks Austria, Sloveenia, Saksamaa ja Norra
Põhikonkurentideks pidasid poisid austerlasi, sloveenlasi, sakslasi ja norrakaid. Tänavu ei läinud Norral paraku just kõige paremini.
Austrias on väga palju erinevaid koole ning omavaheline konkurents hästi tihe. Ka on seal väga tugevad treenerid. Aigar Tiho hinnangul on seal juba riigisisene konkurents väga tihe, ka võistlusi jagub. Marek Kanguri sõnul on austerlastel motivatsioon väga kõrge ja samuti rahastatakse seal võistlusi hoopis teistmoodi. “Austerlased algatasidki Euroopa metsanduskoolide vahelised võistlused,” teadis rääkida Kangur.
Euroopa metsanduskoolide vahelistele võistlustele poisid enam minna ei saa, sest nii Aigar Tiho kui ka Marek Kangur on juba kaks korda nendel käinud ja reglement näeb ette, et kolmandat korda osaleda ei saa. Jäävad juunioride maailmameistrivõistlused, kus võivad osaleda kuni 24-aastased.
Olesk ja Ehrpais saavad konkurendid
Mõlemad noormehed lubavad edasi võistelda ja tulevikus ka Andres Oleskile ning Taavi Ehrpaisile konkurentsi pakkuda. Kõigepealt aga tuleb endale saed muretseda, millega võistlema minna. Seni võisteldi kooli tehnikaga. Ka ketid ja plaadid on midagi muud, varustuse ettevalmistusega läheb mitu kuud. “Ei ole nii, et ostad sae ja kohe on kõik korras. Kolm-neli kuud tuleb tööd teha, et saag sinu käe järgi tööle hakkaks,” rääkis Aigar Tiho.
Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba on oma kooli võistkonna esinemisega väga rahul.
Mis poistest edasi saab, sõltub Zuba hinnangul nende tahtest ja koostöövalmidusest – kuidas nad firmadega koostööd suudavad teha ja ennast võistlustel näidata. “Ega Taavi Ehrpais ja Andres Olesk teistmoodi alustanud, nad hakkasid ennast ise treenima, kahekesi võidu saagima, siis tulid ka kogemused.”
Mullusega võrreldes kogusid Luua poisid metsanduslikus võistluses pea tuhat punkti rohkem ja see on tubli töö.
Kesk-Euroopa tingimustes võistlemine on midagi muud kui Põhja-Euroopas, sest mets ise on juba teistmoodi, teised puu- ja taimeliigid. Võistlussituatsioonis tuleb langetada ja laasida neid liike, mis meie tingimustes võib-olla vaid parkides ja kollektsioonides kasvavad, näiteks pöök.
Zuba sõnul alustab kool juba järgmiste poiste ettevalmistamist tõsisteks võistlusteks. “See kõik nõuab parajat fanatismi, noortel pole ju enda sundimise harjumusi, aga kui neil on eeskujud, kes on tähelepanu pälvinud ja keda on premeeritud, siis läheb lihtsamalt. Kutsemeisterlikkusega peab tegelema, võistlustel tuleb osaleda, praegu võime uhkusega öelda, et oleme oma valdkonnas üks Euroopa paremaid metsanduskoole, meie poisid on Euroopa tipus. Olen väga uhke oma kooli õpilaste ja õpetajate üle, kuid tuleb pingutada, et tase ei langeks,” rääkis koolijuht. Tulemas on veel Eesti meistrivõistlused, kus selgub, kes sõidab septembris Horvaatias peetavatele juunioride maailmameistrivõistlustele.
iii
HELVE LAASIK
