Lõppeval õppeaastal viibisid kaheksa Luua Metsanduskooli viimase kursuse õpilast kaks nädalat Austrias ja Saksamaal, kust saadi lisaks kutseoskustele ka hea elukool.
Leonardo da Vinci õpirände projekti raames läkitati oktoobris kaks Luua kooli metsamajanduse viimasel kursusel õppivat noormeest Austriasse ning kaks Saksamaale. Välislähetusel viibiti pool kuud. Sügisel Saksamaal Bayerische Forstschule Lohr am Main nimelises metsanduskoolis viibinud Aigar Tiho ja Marek Kangur tegelesid peaasjalikult tammetõrude külvamise ning külvi ümber tarandiku ehitamisega. “Külvamine oli põhimõtteliselt nagu kartulipanek,” selgitas Tiho. Põnevam töö oli aga tarandiku ehitamine. Selle tarvis tulid tammepuust parajad postid välja raiuda. Poisid polnud taolist asja kodumaal praktiseerinud ning nende töö ja selle tulemus pakkus kohalikele päris palju nalja. “Ei olnud just kõige kergem kirvega tammest poste välja lõhkuda ja need, mis me valmis saime, olid küllalt jurakad,” meenutas Marek Kangur.
Veel tegelesid noormehed ka puude langetamisega. Ka see töö polnud Tihole ja Kangurile üle jõu käiv, kuigi nad tunnistasid, et langetatavate puude mõõtmed olid aukartust äratavad. Puude keskmine läbimõõt oli umbes meeter ning kõrgus oma 60 meetrit. Kui üldjoones jäid poisid ja ka nende juhendajad tehtud tööga rahule, tunnistas Aigar, et alati ei sujunud kõik ladusalt. “Suutsin ühe puu maha võtta nii, et koos sellega tuli kaasa veel päris mitu puud. Algul vaatasin juhendajale silmanurgast otsa, et mis näo mees teeb. Kui nägin, et tööandja ainult muheles, siis võisin ka ise rahulikult hingata,” lisas Tiho ning lisas, et taolise tembu eest oleks ta Eestis kindlasti pahandada saanud.
Võlus rahulik töökeskkond
Samal ajal Austrias viibinud Andrus Õis ja Kaspar Nagel tegelesid samuti metsa langetamisega. Nende töö tegi huvitavaks ja ühtlasi ka ohtlikuks asjaolu, et raietöid tehti 1800 meetri kõrgusel ja kallaku peal. Siiski rääkisid poisid, et midagi üle mõistuse seal nende jaoks ei olnud, kuigi mägedes rassimine oli füüsiliselt küllaltki koormav. “Kui metsast koju jõudsime, siis olime ikka päris läbi,” selgitasid Austrias viibinud poisid.
Kevadel käisid samades kohtades väljaõppel veel neli Luua noormeest. Saksamaal viibisid Konstantin Timako ja Mait Loos ning Austrias Virko Vainula ja Enari Lumi. Kevadel olid Saksamaal viibinud poistel teised ülesanded. Kui sügisel külvati, siis kevadel istutati. Esialgu arvasid poisid, et mis see 1000 taime maha panna on, kuid istutamiseks mõeldud pinnas oli äärmiselt kõva “No kui 250 taime päeva jooksul istutatud said, siis olid tehtud mees,” selgitas Mait Loos. Lisaks istutamisele tegeldi ka puude langetamisega. Kevadise vahetuse poistele oli iseenesest huvitav, et nende juhendaja oli 15-aastane tütarlaps. Siiski kinnitasid poisid, et mingieid komplekse noorukesele tütarlapsele allumine neil ei tekitanud. “Ta oskas väga hästi seletada ning rääkis sealsetest ka kõige paremini inglise keelt,” tõdes Konstantin.
Välislähetusel meeldis poistele enim rahulik töökeskkond ja töögraafikust kinni pidamine. “Hea oli vaadata, kuidas kohalikel meestel sai töö täpselt puhkepausiks valmis, midagi uut ette ei võetud. Nad oskasid oma tööd hästi jaotada, keegi üleliia ei rabelenud,” kirjeldasid nii Austrias kui ka Saksamaal viibinud poisid. Virko Vainulale meeldis sealne töökeskkond sedavõrd, et kaalub pärast kooli lõpetamist sinna päriseks tööle minemist. “Töö tempo on rahulikum ja raha teenib rohkem,” põhjendas Vainula.
Vaba aega sisustasid noormehed ekskursioonidel käimise ning pubides istumisega. Saksas käinud poisid rääkisid, et seal olles ei saanud õllekultuurist üle ega ümber. “Seal veetsidki kõik õpilased ja ka õpetajad õhtud kusagil kohalikus pubis õlut libistades,” rääkisid noormehed, kuid kohaliku õlle maitse suhtes jäid nad eriarvamusele. Kostja arvates ei kõlvanud sealne kesvamärjuke üldse juua, kuid Aigar leidis endale sealt täiesti tarbitavad õllesordid.
Austerlased külastavad Luuat
Kõrgelt hindasid õpirändel viibinud poisid ka õppetunde iseseisvaks eluks, nimelt andis võõras keskkonnas elamine ja töötamine neile juurde palju enesekindlust. “Seal sain end proovile panna ning kindlasti muutusin selle paari nädalaga ka iseseisvamaks,” kinnitas Mait. Teisalt õppisid poisid seal ka oma aega planeerima. Sügisel Saksamaal viibinud Marek ja Aigar oleksid koju naastes äärepealt oma lennukist maha jäänud. “Kujutage ette, et olete elanud kaks nädalat motellis, selle aja jooksul kasutatud riided ja muud asjad on mööda tuba laiali. Ning siis ühel hetkel tuleb need kümne minuti jooksul kohvrisse toppida ja lennujaama kiirustada,” kirjeldas Aigar kojusõidupäeva, mil nad Marekiga hommikul sisse magasid. “Seda kogemust ei soovita isegi oma vaenlasele,” nentis ta.
Juunis väisavad Luua Metsanduskooli õpilased Austriast, kes veedavad siin töötades neli nädalat. Poisid arvasid muheldes, et austerlastel ei tohiks meie tasasel maastikul töötades igav hakata. “Küll Peep (metsaülem Peep Arold – toim) neile midagi põnevat välja mõtleb,” laususid poisid üksteisele paljutähenduslikult otsa vaadates.
i
EILI KOITLA
