Mullu noore meistri tiitli pälvinud 21-aastane Arlis Vaagen, kes omandab Luua metsanduskoolis maastikuehituse eriala, ei taha ametit õppida vaid raamatutes näpuga järge ajades. Oma õpingud on ta sidunud rahvusvahelise kutsehariduse ainepunktide süsteemiga, mis võimaldab omandada elukutse paindlikult, praktiseerides Belgias. Kas välismaal omandatud teadmised loodusega harmoonias eksisteerivate aedade rajamisest aitavad Arlisel tänavu oma pälvitud tiitlit kaitsta, selgub juba tuleval nädalavahetusel.
Võib-olla ei õpikski Arlis praegu maastikuehitust, kui juhus poleks teda kahe aasta eest kokku viinud Hollandi koolitaja Andre Huigensiga, kes tutvustas teda Euroopa maastikuehitajatele. Spetsialistid olid õnneliku juhuse tahtel Eestisse ühe projekti raames nõu pidama tulnud. Kuuldes, et noormees õpib metsamajandust, mis talle väga meeltmööda pole, pakkusid välismaised eksperdid võimalust enda juures maastikuehituses kätt proovida.
See pakkumine viis Arlise esmalt Saksamaale, siis Hollandisse ja viimaks Belgiasse, kus maastikuehituse tase on väga kõrge.
“Loodus on mind alati huvitanud, kuid otsest plaani sellega elukutset siduda mul ei olnud,” tunnistas Arlis oma esimesi mõtteid. Ent elul olid Arlisega teised plaanid ja endalegi üllatuseks avastas noormees, et maastikuehitus on talle meeltmööda.
“Maastikuehituse eeliseks on vabas õhus töötamine ning mitmekülgsus. Töö ei ole peaaegu kunagi rutiinne. Samuti areneb perspektiiv ümbritseva suhtes, näiteks vaatenurk loodusele ja keskkonnale,” kinnitas Arlis, et ei ole oma valikut kahetsema pidanud.
Õppekava Eestist, töö Belgias
Kuna välismaised tööandjad olid Luua metsanduskooli koostööpartnerid, loksus kõik Arlise jaoks justkui ise paika. Et kool võimaldas tal rakendada ECVET-i süsteemi, õppides suurema osa ajast individuaalse juhendaja käe all Belgias, sündis otsus sinna jääda ilma suurema peamurdmiseta.
Praegu on Arlis jõudnud teisele kursusele, viibides suurema osa ajast siiski Belgias. Firma Vidris, kus ta kätt harjutab, on Luua metsanduskooli tunnustatud koostööpartner ja kuna tööandja on teadlik õppekavast Eestis, siis aitab ettevõte seal kirjas olevaid teemasid Belgias omandada.
“Minu jaoks on iga päev erialane enesetäiendus, õppetöö on pidev praktika. Et enamasti assisteerin ma oma juhendajat, siis hõlmavad mu tööülesanded kõiki maastikuloome osasid – nii hooldust, ehitust kui disaini,” ei olnud Arlis ECVET-i süsteemile kiidusõnadega kitsi.
Selline õppeviis võimaldab talle kokkupuudet reaalse töömaailmaga ning seda välismaal, kus areneb ka tema keeleoskus ja toimetulek kultuuriliste erinevustega. Kui vaja, täiendab ta oma teadmisi iseseisvalt raamatutest.
Noore meistri tiitlit kaitsma
Arlis on pidevas kontaktis oma koordinaatori ja õppeosakonna juhatajaga, kes jälgivad õppekava täitmist. Reaalselt satub noormes Luuale siiski vaid paar korda aastas. Üheks põhjuseks, miks Arlis jälle kodutee jalge alla võttis, on tänavune kutsemeistrivõistlus, kuhu ta koos koolivennaga taas kooli esindama läheb. Et eelmisel aastal toodi koju noore meistri tiitel, tuleb tänavu tiitlit kaitsta.
“Esimest korda võisteldes kõik just perfektselt välja ei kuku. Aga harjutada saime piisavalt, seega ootamatuid raskusi minu jaoks ei olnud,” meenutas noormees mullust mõõduvõttu. “Valmistusime koos paar nädalat, arutasime kõik üheskoos läbi ja teadsime, mida kumbki tegema peab – ülesanded olid täpselt ära jagatud ja plaan juhendajaga läbi töötatud.”
Melu ja pinge pakuvad võimalusi
Tänavu võistleb Arlis uue kaaslasega, kellega ta pole varem võistlusolukorras olnud, ning ka konkurents on sel aastal tihedam. “Meie šansse on raske hinnata, kuid anname endast parima. Võistlusplaan on läbi töötatud ja harjutame selle järgi aktiivselt,” kinnitas ta.
Kas hea ettevalmistus ka tänavu võidule viib, selgub juba tuleval nädalavahetusel Tallinnas, kus maastikuehituses kandideerib tänavuse noore meistri tiitlile neli kaheliikmelist meeskonda. Võistlusel tuleb rajada etteantud aja jooksul üheksa ruutmeetri suurusele alale vastavalt projektile miniaed, kasutades selleks kive, puitu, mulda, taimi, vett ja muudki. Žürii hindab seejuures kogu tööprotsessi alates mahamärkimisest, tööriistade ja ohutustehnika kasutamisest kuni rajatu üldmuljeni.
“Kutsevõistlustel peaks kindlasti osalema kogemuse saamise eesmärgil. See annab võimaluse end proovile panna ning näha, kui hästi pinge all toime tuled. Ümbritsevast melust võistlussituatsioonis mitte välja tegemine on minu jaoks hea treening,” kinnitas Arlis, kes suutis mullu melu sees enda arvates päris hästi keskenduda.
Ilusaim aed on loodus ise
Ent mis teeb maastikuehitajast hea maastikuehitaja? “Maastikuehitaja tähtsaimaks omaduseks pean looduse tunnetamist, mõistmist ning huvi looduse vastu, millest tulenevalt tekib ka motivatsioon,” vastas Arlis. “Ilusaim aed on loodus ise ja kui inimene oskab luua aia, mis on loodusega ühenduses ja tasakaalus, siis see teebki inimesest minu silmis eksperdi,” märkis noormees. Tema sõnul tuleb maastiku rajamisel seoses looduse aastaringse muutumisega arvestada väga paljude aspektidega.
Kui aga Arlis kunagi ise töötajaid valima peaks, siis esimese asjana teekski ta kindlaks, kas neil on eriala vastu reaalne huvi. “Ta võiks olla hakkaja ja initsiatiivi üles näidata, samuti peaks oskama oma peaga mõelda,” loetles noor maastikuehitaja.
Arlisele ja tema koolivennale saab kaasa elama tulla kutsemeistrivõistlustele, mis peetakse 6. ja 7. märtsil Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Seal võtab 25 erialal mõõtu üle 300 noore meistri.
Ka noored võivad õpetada uusi võtteid
Ülle Grišakov, OÜ Kivisilla juht
“Maastikuehituse kutsega noorel on võimalusi saada tööturul mitmesuguseid pakkumisi, sest selle eriala omandanul on palju oskusi. Võib tööle saada nii maastikuehitusega kui ka ehitusega tegelevates firmades. Maastikuehitaja kutse teebki konkurentsivõimeliseks just selle mitmetahulisus.
Kutseharidusega noortel on esialgsed teadmised erialast olemas ja nad on meie firmasse väga oodatud, nii tööle kui praktikale. Otse koolist tulnud noored on entusiastlikud, neil on tahet õppida ning ennast oma erialal arendada.
Kui Euroopa kontekstis on maastikuehitaja väga väärikas elukutse, siis Eestis on see ala veel lapsekingades ja eriala edendamine hetkel õppivate spetsialistide kätes. Seega võib juhtuda, et noored õpetavad ka firmale uusi erialaseid võtteid. Soovitame käia välismaal praktikal, et uusi oskusi ja mentaliteeti Eestis maastikuehituse kultuuri edasiviimisel rakendada.
Meie ettevõttes sõltuvad arenguvõimalused palju tegijate enesete huvidest. “Roheliste” tööde vastu huvi tundjad saavad tegeleda aedade ja haljasalade hoolduse või istutusalade ja murude rajamisega, ehitamist armastavad noored sillutiste, müüride ja veekogude rajamisega ning puutööga. Kõrgeim tase on objektijuhi staatus, mille puhul töötaja organiseerib meeskonna tööd kuni objekti valmimiseni, suhtleb kliendiga ja korraldab tarned. Objektijuhi palk võib hooajal küündida 1500-1800 euroni.”
EGLE MERBACH
