Veebruaris viibis neli Hollandi Wellantcollege’i õppejõudu Luua metsanduskoolis. Hollandi ja Eesti kolleegid arutlesid kutseõppe praktilise rakendamise üle, mis tähendaks vastastikust hindamist, tunnustamist ja ainepunktide ülekandmist.
Kui õpilane käis varem vahetusüliõpilasena välismaal, siis oli see tihti lihtsalt uus elamus. “Nüüd uurime õppekavasid ja vaatame, mida saab muuta,” rääkis Wellantcollege’i maastikuarhitektuuri ja looduskaitse õppejõud Hennie van der Helm.
“Tahame seda, mida õpilane tegi välismaal, arvesse võtta. Kui kanname ainepunktid üle, peab ta kodukoolis sellevõrra vähem pingutama,” lisas Jan van der Wiele.
Kui Hollandi õpilased õpivad Eestis, siis peab see olema vastavuses Hollandi õppekavaga. Sama kehtib Eestist sinna läinud õppurite kohta. Nii ei saa keegi ministeeriumis öelda, et õpilane ei teinud välismaal midagi. Ühtsetel alustel toimiv raamistik on väga oluline, see lihtsustab oluliselt erinevates õpikeskkondades omandatud õpiväljundite ülekandmist.
Usalduslik koostöö
Koostöö Hollandiga on kestnud juba alates 2008. aastast. Varasematest projektidest tunnevad Eesti ja Hollandi õpetajad üksteist hästi, see muudab arutelud lihtsamaks. Luua metsanduskooli õppeosakonna juhataja kohusetäitja Raili Laasi hinnangul saavad kaks kooli üksteist täiendada ja pakkuda mitmekülgsemat haridust, mis muudab noorte pääsemise tööturule lihtsamaks.
Hennie van der Helm leiab, et koostöövisiidid erinevate Euroopa riikide vahel on olulised. Kolm olulist väljundit on õppesüsteemi parandamine, õpilaste ja õpetajate välisvahetuses käimine ja rahvusvahelisus.
Kutsehariduse seisukohalt on kõige olulisem rahvusvahelisus. Hollandi õpetajad kinnitasid, et nende jaoks on tähtis pidevalt oma haridussüsteemi täiendada ja seda praktilisemaks muuta. Külalisõppuritel on hea võimalus omandada oma Eestis seda, mida nende kool ei paku. Luual on suurepärane võimalus õppida juurde puidutööd, mis on hollandlaste sõnul väärtuslik kogemus. Kindlasti pakuvad huvi ka siinsed suured langetus- ja kokkuveomasinad, sest Hollandis puudub võimalus selliste metsatöömasinate peal praktiseerida.
Koostööleping Luua ja Wellantcollege’i vahel hõlbustab ühest õppekavast teise liikuvate õpilaste õpitulemuste ülekandmist. Juuniks on Luuale oodata Hollandi õpilasi, kelle siinseid sooritusi kodukoolis arvestatakse.
Riikide erinevused
Hollandis tegutsevad suured ettevõtted, mis Eestis nii levinud pole. Siit tuleneb ka peamine erinevus Hollandi ja Eesti kutsehariduse vahel. Eesti õppuritel oleks seega võimalus praktiseerida Hollandi suurfirmades. On oluline, et tööandja tunnustaks koolilõpetajat ja näeks temas võrdväärset partnerit. Wellantcollege’is on praktika ja teooria juba õpingute alguses läbi põimunud.
Raili Laasi sõnul on Luua koolil seda vaja Hollandi kutseõppeasutuselt õppida. Tavaliselt omandab õpilane Eestis teoreetilise osa ja läheb praktikale, kuid sel juhul jääb sageli tööülesannete täitmisel kogemustest vajaka. Koostöö Wellantcollege’iga võimaldab õppuril saada rohkem praktilisi kogemusi. Need võimaldavad õpilasel näha tööülesandeid avaramalt. Erinevused on ka riikide hindamissüsteemis. Näiteks peab Hollandis õpilane ise lahenduse leidma ja just seda hinnataksegi. Kui ta on eksamil midagi valesti vastanud, saab ta võimaluse seda pärast seletada, ja kui ta seda oskab, saabki hea hinde. Meil on olulised teadmised, ja kui vastata valesti, siis saab lihtsalt halvema hinde. Raili Laas kinnitas, et pikaajaline koostöö on kandnud vilja. Kui alguses õppisime palju Hollandi kolleegidelt, siis nüüd saame ka ise midagi pakkuda. Nii on koostöö vastastikune jagamine.
Hollandi õpetajad täheldavad sedagi, et nende õpilased on rohkem motiveeritud. Sealses ministeeriumis suhtutakse rangelt: kui puudud koolist 16 tundi, helistatakse vanematele ja uuritakse, miks nende poeg või tütar puudub, vastasel korral saab kool trahvi. Halvasti korraldatud bussiliiklusega Eestis ei saa aga mõned Luua kooli õpilased reedeti viimastes tundides osaleda, sest nad peavad oma bussi peale jõudma.
Tutvuti kohaliku kultuuriga
Külalised leidsid aega ka kohaliku elu-oluga tutvuda. Loomulikult oldi vaimustatud lumest, millest Eestis tänavugi puudust ei ole. Esmakordselt käidi jääl kalapüüki proovimas. Käidi ka saunas ja maitsti kohalikku sööki. Kohaliku kultuuri mõistmine tagab parema koostöö, olid Hollandi õpetajad veendunud.
Luua kooli õpilased on aga Hollandi õpetajate arvates suhtlemisel pisut kammitsetud. “Kui me õpilasi kohtasime ja tervitasime, siis paistsid nad ehmuvat,” rääkis Jan van der Wiele. Eestlased on tõesti omaette nokitsejad, aga sõbrapäevaballil polnud nad sugugi nii häbelikud. Kutsusid isegi õpetajad tantsima, mis oleks Hollandis tavapäratu.
Kohtumine toimus Euroopa kutsehariduse ja –koolituse arvestuspunktide süsteemi projekti ECVET (European Credit Transfer System for Vocational Education and Training) raames.
i
MARGE TASUR
