|
|
Neljapäeval lõigati linti Luua Metsanduskooli osaliselt renoveeritud ja sisustatud õppehoone ees, kuid kõik remondi ajaks teistesse koolihoonetesse kolinud õpetajad ning õpilased pole veel jõudnud oma asju vastavatud majja tuua. |
Tegemist on kooli järjekorras viienda Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toel ja Eesti riigieelarve kaasrahastamisel renoveeritud majaga, paraku ka esimese hoonega, mille renoveerimiseks eraldatud rahast ei piisanud kõigi projektikohaste tööde teostamiseks ja mille teise etapi tööde võimaliku teostamise kohta praegu mingisugust infot pole.
Luua Metsanduskooli haldusjuhi Priit Kirsimäe sõnul on äsjaavatud hoonel soojustamata fassaad, paigaldamata teede ja platside katted, lõpuni välja ehitamata keldrikorrus ja tegemata veel mitmed muud projektikohased tööd. Ka said uue sisustuse ainult kolm klassi ja auditoorium, teistesse koliti tagasi vana mööbel.
Vaja veel 600 000 eurot
Selleks, et õppehoone ja selle ümbruse projektile vastavalt lõpuni saaks ehitada, oleks hinnanguliselt vaja veel ligikaudu 600 000 eurot, sisustamiseks ligikaudu 250 000 eurot.
Praegu seda raha ei ole ja pole ka teada, kas üldse ja millal saab.
Renoveerimine on seni läinud kokku maksma 1 943 903,13 eurot, millest Euroopa Regionaalarengufondi kanda jäi 1 624 872,43 ja Eesti riigieelarvest läbi haridus- ja teadusministeeriumi 319 030 eurot.
Haridusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna asejuhataja Teet Tiko sõnul on Eesti riik alati kahelnud, kas Luuale raha anda või mitte. “Nagu teada, niisugused metsa vahel asuvad koolid kipuvad viimasel ajal välja surema. Õnneks on Luua Metsanduskool läbi Eesti riigi taasiseseisvuse aastate suutnud tõestada, et on vajalik. Raha on koolile antud ühe õpilase kohta päris palju. Teisalt mõistan, et õpe nendes valdkondades, mida Luual õpetatakse, on kulukas. Avatav hoone lõpetab ministeeriumi jaoks selle ringi, kuigi kooli jaoks mitte. Oleme “dresseerinud” koole, öeldes, et te raha kunagi juurde ei saa. Aga kunagi on siiski saadud. Selles mõttes ei võta me lootust täielikult ära. Kooli territooriumil on veel teisigi hooneid, mis kõpitsemist vajavad,” märkis Tiko. Ta loodab, et koostöö tööandjatega saab olema selline, et Luua kooli võiks pidada üheks edumeelsemaks kutseõppeasutuseks Eestis.
Palamuse vallavolikogu esimehe Toomas Tuula kinnitusel tähendas kolmekordsest keldri korralikuks õppehooneks muutmine koolile meeletult suurt tööd. “Ükski projekt ei käivitu, kui pole alustajat. Ja see töö pole väike,” nentis ta.
Metsade taga on inimesi, kes viivad elu edasi
Tuula loodab, et kuigi ministeeriumi jaoks on üks ring täis saanud, ei jää ratas seisma.
Jõgeva maavalitsuse haridusnõunik Heiki Sildnik tunnistas, et Luua Metsanduskooli on väga hea tulla. “Järjest rohkem võidab kutseharidus noorte südameid. Mul on hea meel, et Luua on oma ettevalmistusega silma paistnud mitte ainult Eesti mastaabis, vaid ka piiri taga, sest sellest koolist on võrsunud maailmameistrid. Kui siin on esimene etapp valmis, siis sellele järgnevad loodetavasti ka teised.”
Luua Algkooli juhataja Imbi Ivaski hinnangul on kohalik metsanduskool nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa. Palamuse vallavolikogu arengukomisjoni esimehe, Kiigemetsa kooli direktor Urmas Paju sõnul leidub metsade taga neid inimesi, kes elu tahavad edasi viia. “Luua Metsanduskool on Palamuse vallale õnn ja rõõm. Need võimalused ja ruumid ning õpetajad on suur väärtus kogu vallale ja kaugemalgi. Kooli on üha rohkem õnnestunud tõmmata kaasa Palamuse valla elu korraldamisele,” märkis ta.
Peatöövõtja Jõgeva Ehituse juht Tiit Saarva ütles, et õppehoone renoveerimise leping oli firmale senisõlmitutest kõige suurem. Varem on Jõgeva Ehitus Luual valmis teinud õppetöökoja hoone.
Saarva sõnul tuli õppehoone lammutamisel üllatusi ja tehti ka projektimuudatusi, kuid probleemid said koostöös lahendatud.
“Esimest korda meie ettevõtte ajaloos oli viimasel kahel kuul kogu meie personal tööl ainult ühel objektil ehk Luual.”
Sihtasutuse Innove investeeringute üksuse juhataja Villu Männiku sõnul võidavad hoonete korrastamisest eelkõige õpilased.
Kool oli keerulise valiku ees
Luua Metsanduskool võttis õppehoone kasutusele 1994. aastal. Direktor Haana Zuba-Reinsalu rääkis, et maja ehitati keerulisel ajal. “Võib-olla polnud siis veel kasutusel niisuguseid materjale, mis võimaldanuks sellel majal endises olekus kauem säilida. Mäletan hästi neid hetki, kui suutsime tuvastada, et õhutemperatuur oli hoones sama, mis õues.”
Kui 2011. aasta märtsis renoveerimisprojekt valmis sai ja selgus, et kaugeltki mitte kõik projektikohased tööd ja ostud olemasoleva rahasumma sisse ei mahu, siis oli kaalumisel mitu tegevuskava, sealhulgas ka võimalus renoveerimistööd kaugemasse tulevikku paremaid aegu ootama lükata. “Kuid kuna viimased külmad talved mõjusid hoone seisukorrale laastavalt, siis jaotati tööd kahte etappi ning alustati ehitamisega,” lisas Zuba-Reinsalu.
Kool toob mõisahoone kõige tagumisest ruumist uude õppehoonesse raamatukogu. Samuti avaneb võimalus pidada ühiseid n-ö vooruloenguid, sest vastrenoveeritud majas on 60-kohaline auditoorium.
Luua Metsanduskool ei alahinda õppehoone renoveerimise olulisust õppetingimuste parandamisel ja nüüdisaegse õppekeskkonna kujundamisel.
“Maja on nüüd soojem, valgem ja avaram, tänu korralikule ventilatsioonile ja uuele küttesüsteemile on oluliselt paranenud hoone sisekliima. Välja on ehitatud tulekahjusignalisatsioon ja liikumisanduritega valvesüsteem, uus on küttesüsteem. Hoone automaatikasüsteem tagab optimaalseima režiimi kütmisel (arvutiklassis ja serveriruumis on ka jahutussüsteem), ventilatsiooni ja valgustuse.
Oluliselt paranenud on õppurite ja õpetajate töötingimused, märkimisväärselt avaramad võimalused on moodsa arvuti- ja esitlustehnika kasutamiseks. Seda küll juhul, kui arvuti varem olemas on olnud, sest arvutipargi uuendamiseks projekti esimeses etapis raha ei jätkunud.
Osa hoones asuvaid auditooriume saab jagada kaheks, kuhu edaspidi, kui teise etapiga jätkata saab, ka lükandsein paigaldatakse,” rääkis haldusjuht Priit Kirsimäe.
Senikehtivas kutseõppeasutuste õppekeskkonna nüüdisajastamise investeeringute kavas aastateks 2007–2015 on Luua Metsanduskoolis viimase objektina ette nähtud õpilaskodu nr 1 renoveerimine, millega kava kohaselt peaks alustatama 2013. aastal. Kahjuks on praegu lahtine ka selle hoone saatus. “Loodetavasti selgub renoveerimisprojektide jätkamise võimalus siiski lähiajal,” märkis Kirsimäe.
Luua Metsanduskooli renoveeritud õppehoone
*Kokku on hoone kolmel korrusel (kaks põhikorrust ja 0-korrus) suletud netopinda
*0-korruse
*Peatöövõtuleping sõlmiti riigihanke avatud pakkumisel võitjaks tunnistatud Jõgeva Ehitusega
*Suuremad alltöövõtjad olid Autsec (nõrkvoolutööd), Q-E Grupp (küte, vesi, kanalisatsioon), Koma ehitus (elektritööd), Viljandi Õhumeister (ventilatsioonitööd), Merelen (välistrassid ja teede ning platside alused)
*Ehitustööde kogumaksumus koos käibemaksuga oli 1 776 044,42 eurot
*Sellele lisandus sisustuse hanke võitja Saloni Büroomööbli AS teostuses nelja ruumi mööbel 45 243 euro väärtuses
*Projekteerija RTG Projektbüroo
*Omanikujärelevalve J-Inseneribüroolt
i
HELVE LAASIK
