|
|
Neljapäeval jõudis Luua Metsanduskooli langetusmasin (harvester), mis on viimane kolmest tänavu kokku ligi 15 miljoni krooni eest soetatud metsamasinast. |
Kaks kokkuveotraktorit ehk forvarderit jõudsid kooli jaanuari keskel ja töötavad juba metsas. Koos langetusmasinaga saabus ka arvutisimulaator. Kool soovis soetada ka ühe minitõstuki, kuid sellele hankele pakkumisi ei tehtud ja nüüd jätkatakse otsinguid hanget välja kuulutamata ehk läbirääkimiste korras. Riigihange oli rahvusvaheline.
Varem liisiti tehnikat
Raha sai kool ELi Regionaalarengu fondist Elukeskkonna arendamise rakenduskava hariduse infrastruktuuri arendamise suuna kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetmest.
Masinad on koolile hädavajalikud metsamasinaõppe korraldamiseks. Seni kasutas kool kaht liisitud masinat ehk üht langetusmasinat ja üht kokkuveotraktorit.
Luua Metsanduskooli metsamasinakoolituse juhtivõpetaja Andres Müürisepa sõnul pole koolil 1999. aastast, mil metsamasina juhtide õpetamisega alustati, olnud ainsatki murepilvedeta sügist. “Pole kindlust, et koolitus ja praktikad tehtud saavad,” nentis Müürisepp. Liisingumaksete probleem oli sama vana, kui masinad liisiti ja metsamasina operaatori eriala koolis õpetama hakati. Enamasti on metsamasinate liisingmakseid rahastatud projektipõhiselt ehk Riigimetsade Majandamise Keskusest (RMK) või Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK). Makseid on tasunud ka haridusministeerium.
Õppekoht neli korda kallim
Luua Metsanduskooli direktori Haana Zuba sõnul on riik viimastel aastatel tellinud koolilt aastas 33 metsamasinajuhi ettevalmistuse. „See on väga kallis õpe, sest baasrahaga võrreldes tuleb metsamasinajuhi õppekoht neli korda kallim,“ lisas Zuba. Tema hinnangul maksab ühe poisi koolitamine metsamasina juhiks aastas ligikaudu 85 000 krooni.
Keskhariduse baasil vastu võetud kokkuveotraktori juhi õpperühmades õpib praegu 12, põhikooli lõpetanute baasil komplekteeritud metsamasina juhi rühmades aga 14 õpilast.
Gümnaasiumiharidusega õpilased õpivad vaid aasta ja saavad kokkuveotraktori juhi kvalifikatsiooni, põhikooli baasil vastu võetud noored õpivad kolm aastat ning omandavad koos üldise keskharidusega ka langetusmasina ning kokkuveotraktori juhi kvalifikatsiooni.
Lisaks on koolis veel aastane töökohapõhine langetusmasina juhi kursus, kus õpib praegu 10 meest. Nemad teevad praktika oma töökohal.
Põhikooli lõpetanud poiste masinate juurde toomine peaks täitma üldtuntud eesmärki – mida varem noor tulevase elukutse juurde tuua, seda kutsekindlamaks ta hiljem osutub. Andres Müürisepa sõnul ei maksa karta, et põhikooli lõpetanutel on veel tuul peas ja nad ei saa tehnikaga kuidagi hakkama. „Tehnikahuvi on väga suur ja mõni põhikooli lõpetanud noormees annab vanemale gümnaasiumiharidusega poisile n-ö silmad ette,” ütles Müürisepp.
Tema hinnangul saavad 80 protsendist metsamasinajuhi eriala lõpetanutest head operaatorid ja 20 protsenti on mingi aja masina peal ja siis lähevad muud tööd otsima. Üksi metsas töötamine ja suur vastutus väga kalli masina eest ei pruugi alati kõikidele sobida.
Saetööstuses tõstukijuhina töötamine ei ole oma erialalt väga kaugele minek, sest ka seal on vaja tunda puidu sortimenti.
Poisse õpetab praegu kolm õpetajat, lisaks kaks lepingulist instruktorit, kes vajadusel appi tulevad.
Masinale praegu erilist rakendust pole
Millal uus võimas langetusmasin metsa läheb ja tööle hakkab, pole teada, sest puiduturu madalseisu tõttu masinale erilist rakendust pole.
„Kui varasematel aastatel oleme pidanud teenima metsast oma masinate rendiraha isegi nii, et õpetajad käisid oma vabast ajast teenustööd tegemas, siis nüüd seda probleemi pole,” lisas Zuba.
Kolme uue masinaga saaks kolmevahetuselise tööga põhimõtteliselt kuu ajaga terve aasta raied tehtud, seda ei saa aga juba ka õppeotstarbeliselt lubada. Nii jätab keeruline olukord praegu puud kasvama, sest nõudlus puidu järele on olematu ning raske on kõikidel metsaomanikel.
Müürisepp lohutab end sellega, et pärast halbu aegu tulevad head. Uute masinate tulek suurendab igal juhul ka õpetajate motivatsiooni. Samuti ei pea õpilased pikki päevi ootama, millal nad ükskord masina peale pääsevad.
„Tänu sellele, et masinaid on rohkem, tuleb kahe vahetusega õpilastunde individuaalselt palju rohkem kui varem ühe masina peal kolme vahetusega töötades. Muutus on suur. Tänu masinate juurdesaamisele oleme optimeerinud õpetamise kulusid,“ märkis Müürisepp.
„Masinad on nüüd olemas ja meie asi on leida normaalne kooslus, kuidas nad metsas töötama saavad ja kuidas me logistika suudame korraldada,” lisas Zuba.
Andres Müürisepa sõnul on töökoja klasside sisustamisega vaja veel vaeva näha, seni polnud selleks aga aega. Nüüd ilmselt sellist aega jagub.
Kool on seni pidevalt ettevõtjatelt tagasisidet pärinud selle kohta, kuidas nende lõpetanud tööga hakkama saavad. Erinevaid tagasisidevorme kasutatakse ka edaspidi, et võimalikult hästi õppetööd korraldada. „Tehnoloogiad muutuvad, koos sellega ka nõuded ametile, ja kool peab selle kõigega kaasas käima,” kinnitas Luua Metsanduskooli direktor. Tema hinnangul ongi praegu rohkem aega, et koos tööandjatega maha istuda ja asjad omavahel selgeks rääkida. Õpetamine on muutuv protsess ja tööturul toimuvat tuleb pidevalt jälgida.
Madalseisust hoolimata ei jätku Eesti puidufirmadesse väljaõppinud mehi. Eesti Metsatööstuse Liit leidis, et esmakoolituse vormis oleks otstarbekas koolitada metsamasina juhtideks järgneva kolme aasta jooksul kuni 40 inimest ning täiendkoolituse vormis kuni 70 inimest.
Uued masinad
Luua Metsanduskool soetas metsamasinaõppe jaoks ELi Regionaalarengu fondi abiga
*väikese väljaveotraktori Valmet 830.3, hind 3,45 mln krooni
*suure väljaveotraktori John Deere 1110D, hind 4,011 mln krooni
*langetusmasina Eco-Log 560C koos arvutisimulaatoriga, hind 5,89 mln krooni
*minitõstuk-trenazhöörile pakkumisi ei tehtud, kool jätkab hankega lihtsustatud korras
iii
HELVE LAASIK
