Esmaspäeval kirjutasid Stihli esindaja Eestis Farron Tehnika ja Luua metsanduskool alla koostööleppele, millega pikeneb juba toimiv koostöö veel vähemalt kolmeks aastaks. Allkirjad anti pidulikult suurtele kooli ja ettevõtte ning kaubamärgi logodega plaatidele.
Pärast pidulikku tseremooniat anti allkirjad juriidiliselt korrektselt siiski ka paberkandjatele. Luua metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul on koostööd tehtud tunduvalt kauem kui kolm aastat. “Farron Tehnika on toetanud kooli mitmesuguse metsaraietöödel kasutatava tehnikaga ning diagnostika- ja remondivarustusega, samuti on nende abi kulunud ära mujalgi. Näiteks toetas Stihl ka kevadel Luua metsanduskoolis läbi viidud Euroopa noorte meistrivõistlusi metsanduses, olles üks ürituse suurtest toetajatest.”
Metsanduserialad popid
Koolijuhi sõnul asus tänavu sügisel põhikooli järel metsandust õppima 28 poissi. “Praegu näitab metsanduserialale vastuvõtt tõusutrendi, ala on populaarne. Esiteks on võimalik heade vahenditega töötada ja teiseks on tööd.” Koolijuhti rõõmustab, et ettevõte on toetanud stipendiumiga ka noori raiesportlasi.
Farron Tehnika tegevjuht Airon Põlda lisas, et koostöö on kasulik ka neile. “Üks asi on see, et Stihli tehnika saab tuttavaks tulevastele metsameestele, kuid lisaks sellele saame me koolist väga väärtuslikku tagasisidet selle kohta, kuidas meie tehnika kohalikes oludes töötab.”
Farron Tehnika müügivõrgu arendusjuht Marko Altmäe ütles, et ettevõte investeerib äratõmbesüsteemiga reguleerimisruumi rajamisse saeõppeklassi.
Luua metsanduskooli ja STIHLi koostöölepe rõhutab ka ohutute töövõtete ja turvavarustuse tähtsuse teadvustamist ühiskonnas. Plaanis on hakata läbi viima ühiseid tegevusi.
Ülioluline on ka ohutus
“Noorte ettevalmistamisel on ülioluline, kui ohutult on võimalik tööd teha. Nendele toodetele saab olla kindel. Õpilased on kaitstud ja neil on professionaalsed tööriistad, mis on tänapäeval ülioluline,” rõhutas koolijuht.
“Näiteks võib metsanduses kasutatav tehnika olla väga ohtlik, kui töövõtted on valed ja ei hoolita turvavarustusest,” rääkis Luua metsanduskooli raietööde õpetaja Einar Must. “Ka Eestis on ette tulnud õnnetusi, kus mootorsae kasutaja on end rängalt vigastanud. Seda poleks aga juhtunud õigete töövõtete ja asjakohase turvavarustuse kasutamise puhul,” lisas ta.
“Tehnika Eestisse toojana soovime, et tööriistadega seotud õnnetusi oleks võimalikult vähe,” lisas Põlda. “Luua metsanduskooli õpetajatel on väga head teadmised, kuidas tööriistu ohutult kasutada, meie saame aidata neil neid teadmisi edasi anda.”
Koolijuht kinnitas, et koostöö saab veelgi enam eesmärgistatud, fookuses on endiselt õppija ning tema töövahendid. Kuid koostööd tehakse ka maastikuehituse poolega. Lisaks metsatöötarvikutele on Farron Tehnikal pakkuda ka aianduses vajalikke tööriistu ja tarvikuid. Põlda märkis, et kui senini on kooli varustatud metsanduses vajalike tööriistadega, siis nüüdsest laieneb koostöö ka maastikuehituse valdkonda. “Esindame Eestis ka aiatehnika kaubamärki Viking. Nii on meil võimalus varustada kooli ka maastikuehituses vajaliku tehnika ja oskusteabega.”
Maastikuehitaja stipendium
Kooli maastikuehituse suunda hakkab Farron Tehnika toetama ka stipendiumiga. Lisaks juba olemasolevale stipendiumile metsandusvaldkonna õpilasele luuakse ka stipendium maastikuehituses.
Tulevikus tahetakse teha palju asju koos. Kui tulevad turule uued tooted ja moodsamad tööriistad, peavad õpetajad neid kõiki tundma. Samuti on plaanis arendada koos õppekava.
Jarro Mihkelson üritas parandada maailmarekordeid
Esmaspäeval üritas Luua metsanduskooli õpilane ja Eesti üks paremaid juunioriklassi raiesportlasi Jarro Mihkelson ületada maailmarekordit kahel raiespordialal – saeketi vahetuses ja laasimises. Olgu öeldud, et mõlemad rekordid jäid püsima. Kui Jarro Mihkelsonil õnnestunukski kehtivaid rekordeid ületada, ei läinuks need siiski arvesse ametlike rekorditena rahvusvahelise raiespordi ühenduse IALC (International Association Logging Championships) arvestuses, sest need pole püstitatud rahvusvahelises võistluskalendris kirjas olevatel võistlustel.
Saeketi vahetusel sai Jarro esimesel katsel ajaks 10,33 sekundit. Tema parim tulemus oli seni 11,23 sekundit. Kehtiv maailmarekord on 8,38 sekundit, selle püstitas Norra raiesportlane Ole Harald L. Kveseth 2010. aastal Zagrebis peetud raiespordi maailmameistrivõistlustel.
Okste laasimisel on laasitavale (ümaraks treitud) tüvele sisse puuritud-löödud 30 kasepuust treitud 33 mm läbimõõduga tehisoksa. Laasija ülesandeks on lõigata tüvelt võimalikult kiiresti kõik oksad, vältides seejuures liiga pikkade oksatüügaste jätmist ja sisselõigete tegemist tüvele. Jarro parim aeg oli 21,53 sekundit esimesel katsel.
Kehtiv maailmarekord on 466 punkti (laasimise aeg 14 sekundit, karistuspunkte 0) ja selle tulemuse on saavutanud kaks raiesportlast – Saksamaa võistleja Briechle Gerhard ja Valgevene raiesportlane Sergej Shkudrov 2010. aastal Valgevenes Raubichis peetud võistlustel.
HELVE LAASIK
