Tänavu sügisel ja talvel korraldab Luua Metsanduskool jahimeestele 16 erinevat kursust. Täiendavaid teadmisi saab uuendustest jahiseaduses, jahiviisidest, karusloomade püügist, jahilaskmisest, jahisaagi esmasest töötlemisest ja paljust muustki.
Luua Metsanduskooli täiendusõppeosakonna juhataja Evelin Saarva sõnul napib jahimeestel teadmisi näiteks jahisaagi esmaseks töötlemiseks, sest jahitunnistuse saamiseks korraldatud koolitusel käsitletakse seda teemat vaid ühe tunni ulatuses. Seda on kogenud ka Adaveres ulukiliha töötleva ettevõtte Chef Foods juhid Veiko Villem ja Priit Noorhani. Nemad oskasid koolitusel tuua päris drastilisi näiteid neile toodud ulukitest, mida ei olnud võimalik enam nahastada ega konditustada, sest teadmatusest oli kütitud loom liiga kauaks koos sisikonnaga seisma jäänud.
“Kui noor inimene on käinud isa ja vanaisaga jahil, siis on ta saanud nii teadmised kui ka oskused, kuidas see käib ning mida saagiga edasi teha. Koolituselt saadud teadmistest jääb paraku väheks,” rääkis Saarva. Seaduse järgi peab jahitunnistuse taotlemiseks korraldatava koolituse maht olema 56 tundi, seda on aga vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks kindlasti vähe.
Tänavuse jahimeeste koolitusprogrammi koostamisel oli abiks Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe, tänu sellele on kursuste lektorid oma ala tõelised asjatundjad. Näiteks on Saarva saanud kokkuleppele laskmisinstruktori Kaupo Kindsigoga, keda spetsialistid peavad väga heaks koolitajaks. Tund aega Kindsigo koolitust saada on meeste kinnitusel parem kui mitu päeva kusagil mujal õppida.
Koostöö jahimeeste seltsiga
Evelin Saarva kinnitusel on Luuale täiendkoolitusele oodatud nii algajad jahimehed, kes tahavad alles jahitunnistust saada, kui ka staažikamad, kes juba metsas käivad, kuid tunnevad, et oleks tarvis oma teadmisi täiendada.
Kursused on osalejatele tasuta, neid rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Kool on info kursuste toimumise kohta edastanud ka jahimeeste seltsile, samuti on teave väljas kooli kodulehel ning seltsi Facebook’i kontol.
Jahitunnistuse koolitus kestab 56 tundi
Kõikidel jahimeestel peab olema jahitunnistus, milleks nad peavad läbima vastava koolituse, kokku 56 tundi. Vastava koolituse saavad jahimehed läbida Eesti Jahimeeste Seltsi juures, kusjuures seltsil on igas maakonnas atesteeritud koolitajad, kes ka vastavaid kursusi läbi viivad. Luua Metsanduskooli õpetajatest on taolised õigused Einar Mustal. 56-tunnise koolituse teemad on seadusega kindlaks määratud. Kõikide asjadega peab kursis olema enne, kui metsa minna ja loomi ning linde laskma hakata.
Põhjamaades on jahindusteema tavaliselt metsanduslikes kutseõppeasutustes olemas. Praegu on Luua Metsanduskoolis metsamajanduse erialal jahinduse moodul ja jahimeeste seltsiga on kokkulepe, et kui koolieksam on tehtud, siis saab edasi minna kodulähedasse jahimeeste seltsi ning sooritada seal riiklik eksam.
Tulevikus võib lisanduda jahindusõpe
Kooli eesmärk on tulevikus sisse viia ka jahindusõpe. Möödunud sajandivahetuseks töötati kutsekojas välja jäägri kutsestandard, kuid praeguseks on see vananenud. Koos Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäega tõdeti, et jäägrite koolitust pole Eestis toimunud aastaid, piirdutakse ainult jahitunnistuse koolitusega. Jäägri kutse jääb Saarva kinnitusel tulevikus tõenäoliselt kitsaks, sellele lisandub ka jahiturismi korraldus, ettevõtlus, klienditeenindus. “Praegu võiks pigem ikkagi rääkida jahindusspetsialisti kutsest. Vastav komisjon on moodustamisel ja töö käib, kaasatud on nii jahimeeste selts, jahiturismi korraldajad, RMK kui ka kooli esindajad,” rääkis ta.
Luua metsanduskoolis on jahinduskoolitusega alustamiseks läbi viidud juba kaks projekti ja kolmas on käesoleval hetkel käimas, kõigi rahastajaks on Keskkonnainvesteeringute Keskus. Esimene projekt oli kahe uluki topise valmistamiseks, teine oli mõeldud kogude soetamiseks: kool sai lõualuude, koljude, jahilindude tiibade kogud, samuti õppekirjandust ning teisi õppevahendeid. Sinna hulka mahtus ka laser-lasketiir, kus algajal on võimalik laserrelvaga püssi hoidmist ja laskmist harjutada. Käimasoleva projekti raames toimub 16 erinevat koolitust ja kool saab soetada endale mitmeid vajalikke õppevahendeid, näiteks märgiheitemasinad, mitmesugused kaalud, ulukite nahastamis- ja parkimiskomplekti, ööbinokli ja palju muud.
Valik võimalikke jahimeestele mõeldud kursusi
*Jahilaskmine
*Karusloomade püük
*Veelindude tundmine, liikide määramine ja jahiviisid
*Uuendused jahiseaduses
*Ulukikahjustuste vältimine metsanduslike ja jahinduslike võtetega
*Ulukite haigused ja parasiidid
*Koprajahi õppepäev
*Ulukite valiklaskmine
*Järelotsing
*Ulukihoole
*Ulukite nahastamine ja esmane töötlemine
*Jahirajatiste ehitamine
*Trofeede vääristamine
Tarkust ei ole kunagi üleliia
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe
Meie jahimeeste koolitus on senini piirdunud noorjahimehe koolitusega ja täiendkoolitusega, mida korraldatakse iga viie aasta järel jahitunnistuse kehtivuse pikendamiseks. Jahimeeste selts alustas juba mitu head aastat tagasi erialaste koolituste ja õppepäevade läbiviimist erinevatel jahindusega seotud teemadel: valiklaskmine, verejälg, jahikoerte õpetamine, karusloomade püük ja nahkade töötlemine, täpne laskmine, jahieetika, lindude tundmine jne. Eesmärk on tõsta jahimeeste professionaalset ja eetilist taset. Luua projekt on igati teretulnud ja jahimeeste seltsi kaasabiga viiakse seda ellu.
Mida see mulle endale annab? Kunagi lugesime koolis kohustusliku kirjandusena Ostrovskit, kes ütles asjatult elatud aastate kohta tõesti õigesti. Nii on ka minuga. Kui need, kes tulevad peale meid, on meist targemad, ja kui mina olen suutnud sellele kaasa aidata, ei ole ma elanud asjata.
Õpetan väikekiskjaid küttima
Loodusemees Vahur Sepp
Koolitused on vajalikud jahimeeste teadlikkuse tõstmiseks. Mina õpetan näiteks väikekiskjaid küttima. Vanad jahimehed seda oskavad, aga noored mehed pole eriti väikekiskjatega tegelenud ja nii kaovad oskused.
“Tänu” marutaudivastasele vaktsineerimisele on rebaste ja kährikute arvukus tõusnud, karusnahk aga on moest läinud. Tulemuseks on, et kärntõbe põevad nii rebased ja kährikud kui ka hundid ja ilvesed. Väikekiskjaid õpetangi küttima sellepärast, et tekitada jahimeestes huvi nende vastu ning koputada neile südametunnistusele – nende loomadega tuleb ka tegelda. Mullu oli seis selline, et kümnest kütitud kährikust kolm kõlbasid karusnahaks. Nakatunud oli juba 70 protsenti loomadest, milline on seis tänavu, veel ei tea.
Õpetan jahimehi ka kobrast küttima. Kobraste küttimise aeg hakkab nüüd juba lõppema.
i
HELVE LAASIK
